Algas Ida-Virumaa õiglase ülemineku siirdeprotsesside seire
Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurivad eeloleva kuue aasta jooksul, millisena alustab Ida-Virumaa üleminekut kestlikumale majandusmudelile, missuguseks võiks piirkond selle käigus kujuneda ning kuidas kohaliku elu kujundajad üleminekut parimal moel suunata saaksid.
Ida-Virumaa rahvastiku ja ettevõtluse senine struktuur on suuresti põlevkivist lähtuva energiatootmise või muul moel suure keskkonnamõjuga tööstuse kujundatud. See puudutab nii töötava elanikkonna haridust, oskusi, hoiakuid kui ka füüsilist tervist. Puhtama keskkonna jaoks põlevkivienergeetika osakaalu vähendamisel on oluline ka sotsiaalse õigluse aspekt. Kahe ülikooli veetava Ida-Virumaa siirdeprotsesside analüüsi ja seire eesmärk on selgitada välja võimalused piirkonna muutuse sotsiaal-majanduslikult õiglasemaks kujundamiseks ning pakkuda piirkonna arengu eestvedajatele selleks vajalikke töövahendeid.
Seires on lõimitud mitu teemat: Ida-Viru elanike siirdest haavatavus ja innovatsioonipotentsiaal, tööjõu seire ja prognoos, siirde tervisemõju ja terviseteenuste areng, ettevõtete muutuvad ärimudelid ja tehnoloogiamahuka innovatsiooni rakendamine ning õiglase ülemineku valitsemine.
Siirdeprotsesside seiret koordineerib Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor Margit Keller, kelle sõnul on tegu pikaajalise ainulaadse protsessiga, mis ei saa „valmis“ aastaks 2029, mil projekt lõpeb. „Teadlaste siht on anda Ida-Viru arengut kujundavatele otsustajatele piirkonnast terviklik ülevaade ning luua mitmesugused abivahendid, et tulevast arengut jälgida ja suunata. Projekti tulemusena töötatakse näiteks koostöös Kutsekojaga välja piirkondlik tööjõu seire ja prognoosi metoodika, piirkonna tervisebaromeeter ning uuendustegevuse elujõulisuse jälgimise ja hindamise metoodika,“ rääkis Keller.
Teadlaste siht on anda Ida-Viru arengut kujundavatele otsustajatele piirkonnast terviklik ülevaade ning luua mitmesugused abivahendid, et tulevast arengut jälgida ja suunata.
Heaolu ja tööjõu seire
Ida-Viru sotsiaal-majandusliku heaolu ja tööjõu seire uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor Triin Vihalemm toob esile tähtsaid uurimisküsimusi: „Milline on Ida-Viru elanike (ümber)õppevalmidus, rändekavatsused, ettevõtlikkus, paigakiindumus, suhtumine piirkonna eri arenguteedesse ja siirdeprotsessi olulisimatesse sekkumismeetmetesse? Neid teadmisi on vaja haridusasutustele koolituspakkumise kujundamiseks, ettevõtjatele ärikeskkonna ühiskondlike tegurite hindamiseks ning poliitikakujundajatele piirkonna ettevõtlusvõimaluste võimestamiseks ja sotsiaalse haavatavuse vähendamiseks.“
Tervisemõju analüüs
Ühiskondlikel muutustel on otsene mõju inimeste tervisekäitumisele. Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu professori Hans Orru uurimisrühm võtab vaatluse alla piirkonna elanike terviseandmed ja terviseteenuste kasutamise. „Senised andmed näitavad, et Ida-Virumaa elanike tervis on võrreldes ülejäänud Eesti elanikega halvem: neil on väiksem oodatav eluiga, vähem tervena elatud eluaastaid, enam kroonilisi haigusi, sh astmat laste hulgas. Arstiabi on Ida-Virumaal raskemini kättesaadav kui mujal Eestis, samuti napib eeskätt venekeelsel elanikkonnal sageli infot tervislike eluviiside kohta,“ selgitas Orru maakonna keerulist seisu. Uuringu käigus tehakse kindlaks Ida-Virumaa tervisesüsteemi nõrgad küljed ning pannakse kokku tervisebaromeeter, mis võimaldab ka edaspidi seirata Ida-Viru elanikkonna tervisemuutusi, ennustada arengusuundi ning kavandada vajalikke sekkumisi tõenduspõhiselt.
Uue tehnoloogia loomist toetavad tingimused
Tartu Ülikooli teadus- ja innovatsioonipoliitika professori Kadri Ukrainski eestvedamisel uuritakse lähemalt Ida-Viru majanduse teadmusmahukuse suurendamise tegevuse tulemusi. Täpsemalt on Ukrainski tähelepanu all küsimused, milliseid uusi tehnoloogilisi nišše õiglase ülemineku käigus luuakse ja millisesse arengujärku need jõuavad. Teisalt huvitab teadlasi ka see, millised tegurid alates inimestest kuni õigusruumi ja toetusteni nende niššide edenemist mõjutavad. Ukrainski sõnul ei tea praegu ülejäänud Eesti Ida-Virumaal toimuvast arendustegevusest ülemäära palju. Projektimeeskond aitab muu hulgas ka sellekohast teadlikkust suurendada.
Valitsemine ja ärimudelite muutused
Tallinna Tehnikaülikooli ärikorralduse instituudi ning Ragnar Nurkse innovatsiooni ja valitsemise instituudi koostöös viiakse ellu õiglase ülemineku valitsemismudelite ja ettevõtluse arenguradade seire. Ärikorralduse instituudi nooremprofessori Merle Küttimi eestvedamisel uuritakse, millised valitsemistavad töötavad õiglase ülemineku eri etappides kohalikus kontekstis kõige paremini. Samuti püütakse välja selgitada, kuidas valitsemistasandite poliitikat terviklikumalt koordineerida. Ida-Viru ettevõtete arenguradade uurimisel hinnatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvate ärimudelite arendamise võimalusi ja analüüsitakse nende rakendusviise.
Ida-Viru siirdeprotsesside seire ja analüüs on osa suuremast teadus-arendustegevuse komplektist, mis viiakse ellu Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli loodud õiglase ülemineku fondi konsortsiumi eestvedamisel. Kokku juhivad konsortsiumi teadlased 22 teadusprojekti, mis toetavad nii piirkonna sotsiaal-majanduslikke muutusi kui ka ettevõtete arenguvajadusi. Teadustööd rahastavad Eesti riik ja Euroopa Liit toetusmeetmest „Ida-Viru ettevõtluse teadmusmahukuse suurendamise toetus: teadusvõimekuse pakkumise arendamine Ida-Virumaal TA-võrgustiku loomiseks“.
Tutvu ka teiste Ida-Viru õiglase üleminekuga seotud teadusprojektidega Tartu Ülikoolis
