Seminaril otsiti ideid Ida-Virumaa innovaatilisuse edendamiseks
4. oktoobril kohtusid Tartu Ülikooli Narva kolledžis ettevõtjad, teadlased ja maakonna noored, et arutleda teaduskoostöövõimaluste ja uuendustegevuse üle. Seminari „Ettevõtja, innovatsioon ja teadus“ teljeks olid Tartu Ülikooli teadlaste Jaak Neruti ja Rasmus Palmi ettekanded vesinikust, samuti räägiti esitletud tehnoloogiliste ideede rakendatavusest ja maakonna ettevõtete innovatsioonivalmidusest.
„Uuenduslik mõtteviis ei ole privileeg, vaid võimalus,“ sõnas seminari avasõnu lausudes Ida-Viru ettevõtluskeskuse ettevõtluskonsultant Jefim Aljoškin. Ta lisas, et nutikad lahendused ja tooted annavad ettevõttele ülemaailmse konkurentsieelise ning uuenduslik ettevõte on kvalifitseeritud tööjõule atraktiivne tööandja.
Tartu Ülikooli Narva kolledži ettevõtluse ja infotehnoloogia osakonna juhataja Lilian Ariva tutvustas kolledži õppekavu. Ariva rõhutas, et ettevõtjad on kolledžisse oodatud ühelt poolt kui õppejõud ja praktikabaaside pakkujad, kuid kindlasti ka kui lahendamist vajavate probleemide esitajad ja õppekava arendajad.
Küsitluse „Teadus, innovatsioon ja Ida-Virumaa ettevõtja“ tulemusi tutvustades märkis kolledži ettevõtluse ja digilahenduste õppekava üliõpilane Tatjana Miroškina, et uute tehnoloogiate kasutuselevõttu peetakse maakonna ettevõtjate seas oluliseks, kuid järgmise viie aasta jooksul põhimõttelisi muutusi ette võtta siiski ei plaanita. Peamine põhjus, miks ei nähta koostööperspektiivi teadus-arendusasutusega, on ennekõike vähene teadlikkus. Tutvu ettekandega.
Tartu Ülikooli keemia instituudi elektrokeemia professor Jaak Nerut alustas oma ettekannet meeldetuletusega koolikeemiast, tutvustades, mis on vesinik ja kus seda kasutatakse.
Vesinik on tore element.
Professor Nerut selgitas, et vajadus vesiniku järele kasvab järgmiste aastakümnete jooksul kordades. Tänapäeval rõhutatakse vesiniku kasutamisvõimalustest rääkides kolme valdkonda: elektri- ja soojuse tootmine, keemiatööstus ja transport. Seni on vesinikku peamiselt toodetud fossiilkütustest, mis pole aga kestlik. Alternatiiv oleks vee elektrolüüs, kasutades taastuvenergiaallikatest, näiteks tuule- ja päikeseenergiast toodetud elektrit. Tutvu ettekandega.
Tartu Ülikooli keemia instituudi füüsikalise keemia teadur Rasmus Palm rääkis ettekandes vesiniku hoiustamisest. Ta märkis, et hoiustamise arendamine on tihedalt seotud vesiniku transpordi ja rakendamisega. Ida-Virumaal oleks võimalik luua tingimused vesiniku hoiustamiseks näiteks endistes põlevkivikaevandustes. Tutvu ettekandega.
Ideerühma aruteludes pakuti ideid ettevõtete võimalikele tehnoloogilistele lahendustele ja arutati, mida tuleks kohe ette võtta, et Ida-Virumaa ettevõtete uuendusmeelsust juba lähiajal suurendada.
Uuenduslik mõtteviis ei ole privileeg, vaid võimalus.
Eksperdikogu, kuhu kuulusid Raivo Vasnu (ICC Eesti), Andrei Litvinjuk (NPM Silmet), Jefim Aljoškin (Ida-Viru Ettevõtluskeskus), Jaak Nerut (TÜ keemia instituut), Rasmus Palm (TÜ keemia instituut) ja Harald Kitzman (TÜ Narva kolledž), julgustas ideid tagasisidestades osalejaid Ida-Viru teemadel unistama suurelt ja julgelt.
Eksperdid tõstsid esile ideerühma, kes soovitas maakonna uuendustegevuse edendamiseks hakata tegema nn pööratud hankeid: selle asemel, et anda ette konkreetne ülesanne, tuleks ette anda hoopis soovitud tulemus ning lubada osalejatel ise lahenduskäigud välja pakkuda. Nii võib tekkida ühe probleemi lahendamiseks mitmesuguseid ideid.
Seminar „Ettevõtja, innovatsioon ja teadus“ toimus Tartu Ülikooli Narva kolledži ja Tartu Ülikooli keemia instituudi koostöös. Keemia instituudi teadlased arendavad õiglase ülemineku fondi teadusmeetme raames (ÕÜF1) projekti „Madalatemperatuursete elektrolüüserite arendamine ja rohevesiniku õhukesekihilised salvestusseadmed“.
