Anton Hansen Tammsaare loomingu võistulugemine „Hansenist Tammsaareni“
Üleriigiline Anton Hansen Tammsaare loomingu lugemise võistlus „Hansenist Tammsaareni“ julgustab noori lugema ja analüüsima Tammsaare loomingut, tutvustab eesti kultuuri, annab võimaluse harjutada esinemisoskust ning õpetab eesti keelt neile, kellele see ei ole emakeel.
Tingimused ja sihtgrupp
- Võistlusel tuleb osalejal esitada peast 3–5 minuti pikkune lühipala või katkend Tammsaare loomingust eesti keeles.
- Osalema on oodatud (4.)5.–12. klasside üldhariduskoolide õpilased, kutsekoolide õpilased, üliõpilased ja täiskasvanud sõltumata osaleja emakeelest.
Toimumine ja registreerumisinfo
Võistulugemine toimub reedel, 14. märtsil 2025 Tartu Ülikooli Narva kolledžis.
Palume võistlusele registreeruda hiljemalt 10. märtsil 2025.
Kava
| 11.30 | Registreerumine ja tervituskohv |
| 12.00 | Avamine |
| 12.15 | Võistulugemine |
| 13.30 | Lõuna |
| 14.15 | Kokkuvõtted ja autasustamine |
| 15.00 | Lõpetamine |
Hindamisjuhend
Võistulugemisel tuleb esitada peast 3–5 minuti pikkune lühipala või katkend Tammsaare loomingust eesti keeles.
Iga vanuserühma hindab kolme- kuni viieliikmeline žürii, kuhu kuuluvad tuntud teatri- ja avaliku elu tegelased.
Võistlejaid hinnatakse kolmes vanuserühmas
- (4.)5.–7. klass
- 8.–9. klass
- 10.–12. klass, kutsekool ja täiskasvanud
Žürii võib teha vanuserühmades muudatusi, arvestades registreerunute arvu.
Iga vanuserühma žürii annab välja esimese, teise ja kolmanda koha ning kaks kuni kolm eripreemiat. Žürii võib välja anda ka peapreemia üle kõikide vanuserühmade.
Hindamisel arvestatakse
- repertuaari valikut ja sobivust lugejale;
- teksti mõtte esiletoomist;
- kõnetehnika valdamist (rõhud, rütm, välted, diktsioon jne);
- kontakti publikuga;
- teksti peasolekut;
- emotsionaalsust ja mõjuvust.
Pane tähele, et võistlulugemisel ei hinnata näitlemisoskust.
2024. aastal osales Tammsaare võistulugemisel viimaste aastate suurim arv õpilasi.
2023. aasta võistulugemise Hansenist Tammsaareni osalejate tase oli kõrgem kui kunagi varem.
Noori on käinud hindamas ning neile juhtnööre jagamas hulk teatri- ja avaliku elu tegelasi (hääleharjutusi, soovitusi repertuaari valikuks, pinge maandamise oskusi, tekstianalüüsi, esinemisoskusi jne) Indrek Saar, Ülle Lichtfeldt, Kalju Komissarov, Mari Tarand, Urmas Lennuk, Ain Roost, Tõnis Lukas, Arvo Sarapuu, Virko Annus, Helen Rekkor, Arlet Palmiste, Toomas Lõhmuste, Mihkel Kabel, Alo Kõrve, Veiko Tubin, Iivi Leppik, Rain Simmul, Katrin Nielsen, Are Tints, Anne-Ly Sova, Vallo Kirs, Ingomar Vihmar, Sten-Robert Pullerits, Ott Aardam, Liis Aedmaa, Kristiina Alliksaar, Klaudia Tiitsmaa, Ott Aardam, Garmen Tabor, Illimar Vihmar, Jan Teevet, Ursel Tilk, Eva Koldits, Anneli Rahkema, Ago Gaškov, Laine Mägi, Samuel Golomb jt. Suur kogemustepagas on kirjanduse õpetajatel Eestimaa koolidest, kõrgkoolidest, muuseumide töötajatel ja näitejuhtidel. Kogemusi on saanud korraldajate ja hindajatena TÜ Narva kolledži õpetajakoolituse üliõpilased.
Väiksema keeleoskusega noorte jaoks on toimunud kaks korda rahvusvaheline „Hansenist Tammsaareni“ suvekool, mis eestikeelses keelekeskkonnas on aidanud välismaa õpilasi ja õpetajaid ning vene keelt kõnelevaid eestimaalasi. Sõnakunsti töötubades on analüüsitud tekste, koostatud Tammsaare-teemalisi töölehti, arendatud näitlejameisterlikkust, lavalist liikumist, rahvakunsti töötubades on kootud kangastelgedel vaipu, valmistatud kaltsunukke ja ehteid, tehtud Eesti Ringhäälingumuuseumis kuuldemänge ja uudistesaateid, käidud Sihtasutuses A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel seiklusradadel, dramatiseeritud Tammsaare tekste, kohtutud Vargamäel suveetenduste proovides lavastajate ja näitlejatega, esinetud omaloominguga lõkkeõhtutel, korjatud metsast marju ja treenitud Valgehobusemäel.
Entusiastlike inimeste olemasolu tagas rohke osavõtu ka 2013. ja 2018.rahvusvahelistest „Hansenist Tammsaareni“ lugemiskettidest https://vimeo.com/album/2552321; https://www.youtube.com/results?search_query=hansenist+Tammsaareni+lugemiskee+2018)
Esimene kett oli pühendatud A. H. Tammsaare 135. sünniaastapäeva ja HT 10. juubeli tähistamiseks, teine EV 100 kingitusena.
Lugemisketid jäid Tammsaare sünni- ja surma-aastapäeva vahelisse perioodi. Esimese avas kultuuriminister Rein Lang Vikerraadios "Tõe ja õiguse" II osa katkendiga, andes teatepulga üle Järva maavanemale Tiina Orastele, kes esitas katkendi "Tõe ja õiguse" I osast KUMA raadios, Albu vallas avas lugemisketi vallavanem Kalju Kertsmik, koolijuhina Maie Rambi. Lugemisketis osales 1000-kond üksiklugejat, 75 organisatsiooni Eestist, Soomest, Prantsusmaalt, Mehhikost, Inglismaalt, Saksamaalt, Ukrainast. Osavõtjaid oli nii lasteaedadest, koolidest, kõrgkoolidest, huviringidest, töötukassa koolitusgruppidest, pensionäride ühendustest, kirjandusklubidest, muuseumidest, suursaatkondadest, kultuuriseltsidest jne. Üksiklugejaist oli tuntum vast meie filmiklassika „Libahundi“ Tiinana üles astunud Ene Rämmeld, kes nüüd Pariisis elab, asutustest aga Ameerika Suursaatkond Eestis. Elroni rongisõitjad said sel perioodil Tammsaare aforisme lugeda vagunite seintelt. Lugejad lindistasid oma etteasted ning videoklippidest valmis film, mis on üles laetud veebis aadressil: www.vimeo.com/lisja. Kokkuvõte üritusest tehti Tammsaare surmapäeval SA A. H. Tammsaare Muuseumis Vargamäel. Seda kajastati ETV uudistesaates AK, "Terevisioonis", Vikerraadios, Õpetajate Lehes, Õhtulehes, Järva Teatajas, Saarte Hääles, Kodukajas, Järva valla lehes, Kultuuriministeeriumi, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi jt osapoolte kodulehekülgedel.
Teise lugemisketi, (Rein Veidemanni soovitusel lugemiskee) avas kultuuriminister Indrek Saar, see oli EV100 kingitus.
Ilmunud on kaks juubelikogumikku „Hansenist Tammsaareni“ 2004-2013 ja 2014-2018 Paide trükikojas KUMA. Kogumikud annavad ülevaate võistulugemise ajaloost, sisaldades pildimaterjale ning kokkuvõtteid osalejatest, edukamatest võistlejatest, võistulugemise ettevalmistamiseks mõeldud HT suvekoolidest, osalejate mälestustest nii Albus kui Narvas. Valmimas on kolmas. Kaasa on aidanud Albu Pk õpilased ja TÜ Narva kolledži üliõpilased.
Paljude toetajate ja osavõtjate abiga on üritus muutunud õpilaste-õpetajate hulgas populaarseks ning rõõmu teeb see, et meie ühistegevust on tunnustatud riigi poolt:
„Hansenist Tammsaareni“ võistulugemine kuulutati „Eesti tõe ja õiguse aastal“ 2006./2007.õppeaastal Aasta Teoks, 2010. aastal pälvis „Hansenist Tammsaareni“ suvekool Kultuuriministeeriumi ja MISA eesti keele väärtustamise ja lõimimistegevuse valdkonna preemia, 2011. aastal sai „Hansenist Tammsaareni“ töörühm „Eestimaa õpib ja tänab“ auhinna. Lugemiskett oli esitatud 2013.aastal Järvamaa Aasta Teo nominendiks. Projektijuht pälvis kirjandusürituste korraldamise eest kultuuripreemia TÜlt 2019.
Mõte tekkis 2004. aastal sellest, et Albu vald on suurkirjaniku kodupaik ning tol hetkel puudus vabariigis üleriigiline proosalugemiskonkurss, Ida-Virumaal Narva kolledžis aga seetõttu, et idavirumaalaste hulgas populariseerida kodukohaga seotud kirjanikke, sh õpetada riigikeelt paremini tundma Tammsaare kui esiproosakirjaniku loomingu kaudu. Üheks ajendiks ka see, et Tammsaare sai oma küpsustunnistuse Narvast ning suvitas perega palju aastaid Narva-Jõesuus.
Muutumine rahvusvaheliseks
Võistulugemise piirid on aastate jooksul kord laienenud kord kitsenenud: alates 2010. aastast andsime võimaluse Eesti kultuuriruumi lõimuda ka väliseestlastel ja eesti keelt teise keelena õppijatel. Osa on võtnud Ameerika, Taani, Rootsi, Soome, Saksamaa, Ukraina, Läti, Belgia, Norra noored.
Korraldus
Meie võistluse eripära on see, et sellele võivad tulla kõik soovijad, mitte ainult iga maakonna parim. Seetõttu võib öelda, et kõik õpilased ja juhendajad on olnud võitjad - saanud ennast etlemise ja Tammsaare loomingu alal täiendada, oma tasemest lähtudes.
Muutused
Konkurss on jäänud traditsiooniliseks osalejate rahuloluküsitluse tulemusi arvestades, kuid aasta-aastalt on see laienenud geograafiliselt. Euro tulekuga kaasasime Euroopa koole; 2013./14. osalesid vähemusrahvaste esindajad Mordvamaalt.
2015. a laienes konkurss ka Ida–Virumaale, osalejaiks ka kutsekoolide ja kolledžite õppurid ehk täiskasvanud.
Tammsaare "Tõde ja õigus" Indrek:
„Ühel on tegemise rõõm, teisel saamise rõõm. Õnnetud on need, kes ei tee midagi ja kes ei saa midagi, päris õnnelikud need, kes teevad midagi, ja kes maitsevad oma tegude vilja."
Mordvalasest võistulugeja 2013/14. õppeaastal:
“Kuni teil, eestlastel, on nii hea õpetaja kui Tammsaare, säilib ka teie rahvuskultuur.“