Kirjandusklubi
Kirjandusklubi mõte on pakkuda eesti keelt teise keelena õppijaile eestikeelset keskkonda, kus saab kuulata eestikeelset vestlust ja selles ise osaleda; täiendada klubiliste eesti keele oskust ja tutvustada õpilastele kolledžit.
Kirjandusklubi kohtumised eesti kirjanike, ajakirjanike, tõlkijate, kirjandusteadlaste ja kultuuri-uurijatega toimuvad keskmiselt üks kord kuus oktoobrist maini. Kohtumised on õpetajatele suurepäraseks võimaluseks rikastada keele- ja kirjandustunde.
Aktiivsemaid osalejaid premeeritakse õppekäiguga Eesti kirjandusloolistesse paikadesse: Tallinnas Rocca al Mare Vabaõhumuuseumi, Tammsaare ja Vilde muuseumi, Rahvusooperisse Estonia ja Noorsooteatrisse; Tammsaare muuseumi Vargamäel, Eesti filmimuuseumi jne.
Kirjandusklubi kohtumistel pildistatakse ja filmitakse ning materjali kasutatakse Narva kolledži veebilehel ja sotsiaalmeedias ürituse reklaamimiseks.
Viis põhjust, miks lugeda raamatuid
- Raamatud laiendavad silmaringi ja annavad uusi teadmisi. Lugemine annab võimaluse tutvuda erinevate kultuuride, ajalooliste perioodide, teadusvaldkondade ja muu maailmaga. See aitab laiendada silmaringi ja mõista maailma paremini.
- Raamatud parandavad keeleoskust ja arendavad loomingulisust. Lugemine tutvustab uusi sõnu ja väljendeid ning aitab arendada keeletaju. Samuti aitab lugemine arendada kujutlusvõimet ja loomingulisust.
- Raamatud pakuvad meelelahutust ja lõõgastust. Lugemine on suurepärane viis lõõgastumiseks ja stressi maandamiseks. See on ka suurepärane viis aja veetmiseks ja meelelahutuseks.
- Raamatud arendavad empaatiavõimet. Lugemine võimaldab sukelduda teiste inimeste maailmadesse ja mõista nende vaatenurki. See aitab arendada empaatiavõimet ja mõistmist.
- Raamatud aitavad parandada mälu ja keskendumisvõimet. Lugemine nõuab tähelepanu ja keskendumist, mistõttu aitab see parandada mälu ja keskendumisvõimet.
Toimunud üritused
Indrek Hargla on üks Eesti tuntumaid ja viljakamaid ulmekirjanikke, kelle looming paistab silma mitmekesisuse ja meisterlikkuse poolest. Ta on kirjutanud jutustusi, lühiromaane, täispikki romaane ning ka näidendeid, liikudes osavalt eri žanrite vahel. Hargla teosed põimivad sageli ulmet, õudust, alternatiivajalugu ja kriminaalromaani elemente, pakkudes lugejale salapäraseid ja pingestatud lugemiselamusi.
Laiale publikule sai Hargla tuntuks 2010. aastal, kui ilmus esimene raamat menukast ajalooliste kriminaalromaanide sarjast "Apteeker Melchior". Sarja tegevus toimub keskaegses Tallinnas ning selle keskmes on nutikas apteeker Melchior Wakenstede. Tänaseks on sarjas ilmunud seitse raamatut ning lood on leidnud tee nii teleseriaalide kui ka suure ekraani kaudu publiku südamesse.
Indrek Hargla loomingut iseloomustab sügav teadmistepagas, žanriline mitmekülgsus ja oskus luua vaheldusrikkaid ning sisukaid maailmu. Tema töid on tõlgitud mitmesse keelde ning ta on pälvinud mitmeid kirjandusauhindu, sh Eesti Kirjanike Liidu romaanivõistluse võidu ja Eesti Kultuurkapitali aastapreemia.
Reedel, 11. aprillil kell 10.30 tuleb kirjandusklubisse külla Pärnust pärit tõlkija ja kirjanik Indrek Koff.
Indrek Koff lõpetas Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi ning Tartu Ülikooli bakalaureuseõppe prantsuse keele ja kirjanduse alal. Ta on end täiendanud erinevatel tõlkide ja tõlkijate ning tõlkeõppejõudude koolitustel Eestis, Prantsusmaal ja Taanis. Lisaks vabakutselisele tööle tõlgi ja tõlkijana on Indrek Koff töötanud õppejõuna.
Kirjandusklubis esineb Indrek teemal "Tõlkimine ja tõlketeosed".
Kolmapäeval, 11. detsembril tuleb kirjandusklubisse külla Võrumaalt Antsla vallast Urvastest luuletaja ja tõlkija Margus Konnula, kirjanikunimega Contra.
Sageli kirjutab ta oma teoseid võru keeles. Tema luulet on tõlgitud läti, soome, inglise, saksa, udmurdi, komi, mari, rootsi, vene, liivi ja ingeri keelde. Palju on Contra tõlkinud tekste läti keelest eesti keelde. Tal on ilmunud 30 luulekogu, üle 10 lasteraamatu, näidendeid. Contra on samuti tuntud särava esinejana kohtumistel lugejatega.
21. novembril kell 16.30 esineb kodanikunädalal ajaloolane David Vseviov.
David Vseviov on pälvinud Riigi Kultuuripreemia, Aadu Luukase missioonipreemia. Ajaleht Postimees nimetas ta 2010. aastal „arvamusliidriks“ ning Euroopa parlament omistas talle 2016. aastal “Aasta inimese tiitli“.
2. oktoobril kell 14 avavad kirjandusklubi hooaega Lauri Räpp ja Anne-Mai Tevahi.
“Teekond lihtsast poisist/tüdrukust tänasesse päeva ja loomingu juurde”
Lauri Räpp on tekstilooja, maailmarändur ja paljude laulusõnade autor. Tema sulest on ilmunud seitse raamatut, sh auhinnatud luulekogu "Lihtsate asjade tähtsus". Samuti on Lauri koostanud luulekogu “Ajatu puudutus. 120 luuletust inimeseks olemisest”. Lisaks on ta kirja pannud lastenäidendi, koos Erki Aulega muusikali libreto, hulgaliselt kolumne ja artikleid.
Anne-Mai Tevahi on näitleja ja luuletaja. Tema sulest on ilmunud kaks luulekogu "Puudutatav" ja "Ma hingan su Armastust”. Lisaks on ta kaasautor noorteraamatule “Tegemata tegemised”. Ta on astunud üles erinevatel eesti lavadel väga mitmekülgsetes rollides. Lisaks annab ta avaliku esinemise ja draamatunde nii noortele kui ka täiskasvanutele.
Loomingulise koostööna on Anne-Mai ja Lauri sulest sündinud mitmete sündmuste vahetekstid ja laulusõnad nii popp- kui koorimuusikale.
Katri Raik räägib kirjandusklubis, miks ja kuidas ta jõudis raamatute kirjutamise ja Narva teema juurde. Samuti tutvustab ta oma järgmisi raamatuid, mis esialgu on veel mustanditena tema arvutis. Ka need raamatud räägivad Narvast, seekord narvalaste mäletsustest ja naistest Narva ajaloos.
22. november kell 14 (ruum 215)
Maian Kärmas, Raadio Tallinn peatoimetaja ja laulusõnade autor tuleb Narva tutvustama oma debüütromaani. Maian Kärmas viib kirjandusklubis läbi ka loovtöötoa.
Liis Sein on lasteraamatuid kirjutanud viis aastat ja avaldanud kokku kümme teost.
Tema käsikiri "Linn" võitis aastal 2019 Põlvepikuraamatu konkursi. Sein annab maailma edasi läbi lapse silmade niimoodi, et isegi täiskasvanud tajuvad seda suurema, helgema ja kirkama paigana.
„Lastele hakkasin kirjutama siis, kui mul endal sündisid lapsed. Esimese raamatu idee tekkis elust enesest, kui vanemal tütrel Saaral oli üks väga suur mure – kuidas kasvada hästi ruttu suureks? Sellest sündiski minu esimene raamat ja nüüdseks on minult peaaegu igal aastal mõni lasteraamat ilmunud. Kirjutamine on minu jaoks midagi väga loomulikku. See on osa minu elust ning ilma selleta ei oska enam olla...“
Kevadel kandideeris ta raamatuga "Mona isepäine isa" kultuurkapitali kirjanduspreemiale
Reedel, 14. aprillil esinevad Narva kolledži kirjandusklubis loodusfotograaf Kaido Haagen, Narva linnapea Katri Raik ja kirjanik Mika Keränen. Kirjandusklubi algab kell 11.15 ja kuulajaid oodatakse auditooriumis 200.
Kell 11.15−12.15 räägib loodusfotograaf, maailmarändur ja reisijuht Kaido Haagen sümbolehitistest fotograafi pilgu läbi. Haagen keskendub kohtumisel Ida-Virumaa ehitistele: tuletornidele, raudteejaamadele ja tuuleveskitele.
Kell 12.15−12.45 toimub vestlusring Narva linnapea Katri Raikiga ja teemaks on eesti keele õpe.
Kell 15.00−16.00 räägib Soome-Eesti kirjanik Mika Keränen oma kogemusest eesti keele õppimisel. Praegu õpetab Keränen kirjanikutöö kõrvalt eesti keelt Tartus Eesti Maaülikoolis.
Kirjandusklubi külalised saavad tutvuda Samuel Golombi filateelianäitusega „Eesti kirjanikud markidel”. Aprilli lõpuni on kolledži auditooriumis 307 avatud ka Karjala kultuuri käsitlev dokumentaalnäitus „Kadumispunkt“.
Pärimustantsu töötuba „Eesti pärimuskultuuri ajaloost”
7. veebruar kell 14 kolledži galeriisaalis 005
Esineja koreograaf ja lavastaja Tiina Rootamm, kes tutvustab tantsulises vormis eesti pärimuskultuuri.
Teisipäeval, 6. detsembril kell 13.45−16.45 toimub kolledži suures auditooriumis 200 kirjandusklubi seminar "Mõttemustrid".
Külas on pere- ja psühhoterapeut Aet Lass.
Kuulama on oodatud üldharidus- ja kutsekoolide õpilased, üliõpilased ja täiskasvanud. Vanusepiirangut ei ole, soovituslik alates gümnaasiumiastmest.
Päevakava
13.45−15.15
Kuidas ennetada stressi?
Kuidas hoida vaimset tasakaalu?
15.30−16.45
Missugust kirjandust lugeda?
Praktiline töötuba
Kirjandusklubi selle õppeaasta esimene külaline on kirjanik Andrus Kivirähk.
Kohtumine kirjanikuga toimub 16. novembril kell 13.45. Toimumiskoht on üle viidud kolledži suurde auditooriumisse (200).
Andrus Kivirähk on eesti näitekirjanik, prosaist, lastekirjanik ja följetonist. Kivirähk on tuntud ennekõike kui groteski- ja huumorisugemeliste proosatekstide autor. Tema tuntumad teosed on „Ivan Orava mälestused”, „Liblikas”, „Rehepapp” „Mees, kes teadis ussisõnu“.
