9.–10. augustil Paides toimuval arvamusfestivalil on tänavu kavas rohkem kui kakssada ühiskonda puudutavat arutelu. Ülikoolist lööb üritusel kaasa üle 30 teadlase, töötaja ja üliõpilase.
23. augustil toimub Narva kolledžis pedagoogiline konverents, mis otsib vastust küsimusele, kas kaasava hariduse kontekstis on iga õppimisraskus koheselt erivajadus?
15. juunil lõpetab Narva kolledžis klassiõpetajate ümberõppekursuse 26 Narva, Kohtla-Järve ja Tallinna õpetajat, kes soovivad hakata järgmisest õppeaastast õpetama eesti keeles.
Päevaõppes õppimine võib tunduda nagu täiskohaga töö, mistõttu paljud inimesed ei mõtlegi töötamise kõrvalt õppima asuda. Tegelikkus on aga tänaseks oluliselt muutunud.
Noorsootöö tähendab mitmekesiste arendavate tingimuste loomist väljaspool kooli, tööd ja pereelu. See võimaldab noortel avastada endas andeid, mille olemasolust varem üldse teadlikud ei oldudki.
Toetamaks pooleteise kuni seitsmeaastaste laste vaimset, sotsiaalset, füüsilist ja emotsionaalset arengut, on Tartu Ülikooli Narva kolledžis võimalik õppida koolieelse lasteasutuse õpetajaks.
Kui gümnaasiumilõpetajal on käes aeg teha erialavalik, kaalub ta lisaks huvidele läbi ka uue peatükiga kaasneva elukohamuutuse. Ida-Virumaa noored elavad erilises asukohas, sest kaks Eesti suurimat linna paiknevad võrdsel kaugusel. Mida pakub ülikoolilinn Tartu neile, kelle emakeel ei ole eesti keel? Oma ootustest ja avastustest räägivad Tartu Ülikooli arstiteaduse õppekava teise kursuse üliõpilane Polina Tipakova ja geenitehnoloogia õppekava kolmanda kursuse üliõpilane Kirill Nitsenko.
Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri e-õppe kvaliteedi töörühma korraldatud e-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvoorus hinnati kvaliteedimärgi vääriliseks kaks Tartu Ülikooli Narva kolledži kursust.