Teema: kestlikkus

Tugev Eesti vajab arenenud piirkondi ka pealinnast kaugel ja hästi kaitstud idapiiri. Piirialasid hoiavad ennekõike seal elavad inimesed – seetõttu ei piisa ainult taristust ja julgeolekuinvesteeringutest. Tugev Eesti ulatub piirini siis, kui seal on inimesed, töökohad, ettevõtlus ja usk oma piirkonna tulevikku, leiti 8. augustil Paides toimunud arvamusfestivali arutelul „Kui sensoreid saab rohkem kui inimesi, siis kes hoiab piirialade Eestit?“.

Ilmunud on kestlikkuse infokiri, kust leiab noppeid sisukatest aruteluringidest, avalikest loengutest, värsketest uuringutulemustest ja võimalustest ise teadusandmete kogumises osaleda.

5. ja 12. juunil toimuvad kestliku arengu keskuse eestvedamisel õpitoad, mille eesmärk on aidata kohandada õppekavu nii, et tulevased ülikoolilõpetajad teaks, kuidas toetada keskkonna ja ühiskonna kestlikkust.

Ilmunud on kevadine Tartu Ülikooli kestikkuse infokiri, kust leiab valiku uusimaid teadusuudiseid ning saab lähemalt lugeda äsja ilmunud Eesti inimarengu aruande, looduskaitse väärtuse ning tehisaru ja eesti keele suhete kohta.

Kuigi hõivatute koguarv võib Ida-Virumaal järgmise kümne aasta jooksul väheneda ligikaudu 3%, on piirkonnas endiselt suur vajadus tööjõu järele, et asendada pensionile siirdujaid.

Ida-Virumaa väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete juhtide hinnangul püsib tööjõuvajadus paljudes piirkonna ettevõtetes lähiaastatel stabiilne, kuid märkimisväärne osa plaanib mõõdukal määral ka uute inimeste töölevõtmist.

Kuigi juba pikalt on selge kliimateadlaste sõnum, et kliimamuutuste leevendamisele avaldab suurimat mõju fossiilkütustest loobumine, jäid novembris toimunud ÜRO rahvusvahelisel kliimakonverentsil Cop30 sellekohased siduvad kokkulepped sündimata.

9. detsembril alustavad Tartu Ülikooli teadlased Ida-Virumaal küsitlust, et uurida, kuidas hindavad maakonna elanikud viimase paari aasta muutusi Ida-Virumaal.