Neljapäeval, 26.jaanuaril 2017, toimub Narva kolledžis rahvusvaheline uurimisseminar (töökeel on inglise keel), kus osalevad esinejad nii Eestist kui välismaalt. Haridus- ja Teadusministeeriumist osaleb seminaril Aune Valk, kes tutvustab Eesti mitmekultuurilise kooli kontseptsiooni. Seminaril osalevad professorid Jyväskyla (Prof Minna Suni) ja Stockholmi (Prof Natasha Ringblom) ülikoolist, kes tutvustavad oma riikide mitmekultuurilise hariduse kogemusest. Lisaks kajastab Anna Kyriazi, Euroopa Ülikooli Instituudi doktorant, Euroopas toimuvat vähemuse hariduse politiseerumist laiemalt.
Seminari viiakse läbi mitmekultuurilisuse arendusrühma raames, mis käsitleb laiemalt kooliharidust ning õpetamist ja õppimist mõjutavaid mitmeid struktuurseid tegureid ning sotsiaalseid ja kultuurilisi-psühholoogilisi tegureid. Oluline on ka keel, kui kultuuriväärtuste kandja. Eestis on mitmekeelne aga ka mitmekultuuriline haridussüsteem, kus õppimist ja õpetamist eesti- ja vene koolides eristavad mitte üksnes õppekeel, vaid ka erinev koolikultuur, erinev õpetamise ja õppimise väärtustamine. Venekeelses kultuuriruumis on suurem rõhk akadeemiliste teadmiste omandamisel; sotsiaalsed oskused ning üldpädevused, mis on osa uudsest õpikäsitlusest, ei ole väärtustatud sarnaselt eestikeelsele haridusruumile. Sellest väärtuslikust erinevusest tulenevalt, ei juurdu üldiste pädevuste arendamine venekeelsetes ja mitmekeelsetes koolides nii kiiresti ega ka sarnase trajektooriga, kui eestikeelsetes koolides.
Mitmekultuurilisuse uurimisrühma kesksed uurimisküsimused vaatavad erisusi Eesti venekeelses ja eestikeelses kultuuriruumis õppimise ja õpetamise väärtustamisel. Samuti uuritakse organisatsioonikultuuri mõju õppimise ja õpetamise erinevale väärtustamisest erinevates keeleruumides. Lisaks vaadeldakse ka vähemuse staatuses olemise mõju – kas sarnaselt teiste riikide kogemusele, on ka Eesti venekeelses kultuuriruumis venekeelsel elanikkonnal nn vähemuse tõestamise surve, millest tulenevalt on vähemusrühmadesse kuuluvatel vanematel kõrgendatud ootused ja mitmekordselt kõrgem saavutusvajadus võrreldes enamusrühma lapsevanematega? Arendusrühm vaatleb ka erineva õppimise ja õpetamise väärtustamise mõju venekeelses ja eestikeelses kultuuriruumis läbi suhtumise kaasavasse haridusmudelisse (HEV õpilaste kaasavasse õpetamisesse).
Täiendava info saamiseks vaata päevakava (PDF, inglise keeles).
Registreerumine toimub Õppeinfosüsteemi kaudu (täiendusõppeprogramm "Uurimisseminar: mitmekeelne ja -kultuuriline haridus üldhariduskoolides”). Registreeri siin.
Tegemist on Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondist rahastava meetme „Õpetajate, haridusasutuste juhtide ja noorsootöötajate professionaalse arengu toetamine“ tegevuste 1.2.1 „Õpetajate koolitus“ ja 1.2.2.“Haridusasutuste juhtide koolitus“ raames rakendatava ja Pedagogicumi juhitava projekti „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“ alategevusega 1.4 Mitmekultuurilisuse arendusrühma uurimis- ja arendustöö.
Kontaktisik: Mai-Liis Palginõmm, arendusjuht, tel. 7401903, mai-liis.palginomm@ut.ee