Krimmi konverentsil räägiti Krimmi eestluse aja- ja kultuuriloost Vene-Ukraina sõja taustal

Neljapäeval, 11. mail Narva kolledžis toimunud konverentsi „Prohvet Maltsveti jälgedes. 160 aastat eestlust Krimmis” eesmärk oli tutvustada Krimmi eestluse ajalugu Vene-Ukraina sõja taustal, anda väärikate teadlaste kõrval võimalus üliõpilastel ja õpilastel saada esinemiskogemusi, laiendada oma silmaringi, parandada üleminekuperioodil eestikeelsele õppele enda riigikeele oskust.

Esinejad tutvustasid eestlaste väljarändamist Järva- ja Harjumaalt 1861-1862, külade ülesehitamist, õitsengut ja langust, eesti keele ja kultuuri õpet ning kultuuripäevade korraldamist Eesti riigi toel nii Krimmis kui maailmas. Külalised jagasid mälestusi Eesti delegatsioonide külaskäikudelt eestlaste asundustesse, Krimmi eestlaste ajaloouurijate panusest, krimmitatarlaste tegevusest, aga ka inimeste mõjutamisest, propagandamasina tööst jne.

Konverentsi avas Narva kolledži õppedirektor Piret Kärtner, kes tutvustas konverentsi idee autorina selle eesmärki ja tausta, tõi välja, et Narva kolledžis õpib sel aastal ka 28 ukraina üliõpilast, kes üritusest osa saavad. Päevakava tutvustas Narva kolledži eesti keele õppejõud, konverentsi läbiviija Enda Trubok, kes töötas ise Krimmis õpetajana 2006/2007. õppeaastal.

Avaloengu „Biokultuuriline mitmekesisus kui habras tasakaalu otsimine inimese ja looduse suhetes: Eesti sõnum maailmale” pidas Renate Sõukand Veneetsiast, rääkides sh inimeste mõjutamisest ravimtaimede propageerimise näitel. Üliõpilase J. Smirnovi sõnul oli Renate Sõukandi ettekanne eriti kaasahaarav:„ Sain palju uut teada Venemaal levitatavast propagandast ja traditsioonidest, mida rahvastele, sealhulgas Eesti rahvastele peale surutakse.”

Jüri Viikberg tõi välja eesti külade olukorra ja arengu enne ja pärast 1930. aastaid, mis avas üliõpilaste väitel „nende silmad vene koloniseerimispoliitikast Krimmis ja selle mõjust eestlaste elule ja kultuurile selles piirkonnas.” Jüri Valge meenutas külaskäike eestlaste juurde kui delegatsiooni juht, Tiina Toomet käsitles Krimmi Eesti Kultuuriseltsi tegevust ning ajalehe Krimmi Eestlased väljaandmist, Juta Saroni, Livia Viitoli jt panust sellesse; Ott Kurs meenutas arvukaid retki Krimmi ja rääkis sealsetest tatarlastest ja teistest rahvustest, kelle kohta on tal ilmunud 19 artiklit.

Eurosaadiku Jaak Madisoni jutt „Poliitilised tõmbetuuled väliseestlaste ja eestluse hoidmisel” tekitas huvitava väitluse saalisolijatega, saime teada Eesti Tare saamisloost, omandiõigusest ja maja käekäigust, eriarvamustest eestluse toetamise kohta.

Narva kolledži õppejõud Szilard Tibor Toth juhtis vestlusringi Krimmis töötanud eesti keele ja kultuuri õpetajate Helle Aunapi, Enda Truboki, Tiina Rekandi ja Christy Sepaga, uurides kaugesse stepikülla tööle asumise ajendeid, õpetajate tööülesannete laia valdkonda, keeleõpet ja selle tõhusust.

Kui enamiku kõnelejate jutust jäi kõlama eestluse järk-järguline hääbumine Krimmis, siis positiivsed toonid eesti keele õppe jätkusuutlikkusest ja laienemisest maailmas kõlasid Birute Klaas-Langi ettekandest „Eesti keele ja kultuuri õpetamisest välisülikoolides - ajalugu ja hetkeseis“.

Paralleelsektsioonis said teadusettekannete esitamise kogemusi üliõpilased ja gümnaasiumiõpilased E. Leiten, K. Tsituk, N. Boborenko, N. Viks, D. Naumova, kes rääkisid Krasnodarka küla muutumisest ajas, Eesti seltside tegevusest, kultuuritegelaste, sh Amandus Adamsoni seosest Krimmiga, Tiigrihüppest Aleksandrovka Keskkoolis jne. Sektsiooni juhatas Narva kolledži programmijuht Rando Otti. Eriti oluline oli eestikeelsete ettekannete kuulamine ja esitamine Narva õppijaile, kes omandavad eesti keelt teise keelena. See toetas nende kuulamis- ja rääkimisoskust, laiendas silmaringi Eesti ajaloost ja eestlaste käekäigust Krimmis.

Päeva jooksul saadi teada, et Krimmi poolsaar on kuulunud erinevatel aegadel Ukraina koosseisu. 1991. aastal sai Ukraina NSVsse kuuluvast Krimmi oblastist Krimmi ANSV. Vabariigi suveräänsusdeklaratsioon võeti vastu 4. septembril 1991 ja 5. mail 1992 kuulutati välja Krimmi Vabariigi riiklik iseseisvus.

Et tutvustada Krimmi eestlastele nende juuri, sõlmis Eesti riik 2001/2002.õa Ukraina riigiga kokkuleppe eesti keele ja kultuuri õpetamise kohta Krimmi Autonoomses Vabariigis. Stepipiirkonnas asuvas Krasnogvardeisi rajooni Aleksandrovka Keskkoolis õpetas eesti keelt ja kultuuri 7 õpetajat ajavahemikus 2001-2014, kuni Vene riik Krimmi okupeeris.

Koostöö ajal külastas Krimmi hulk eestlasi, sh president Arnold Rüütel, minister Urve Palo jt. Tihedad kontaktid olid Eesti kooride ja tantsuansamblitega, kes igal aastal eesti külades esinemas käisid. Hoogustus vanade eestlaste mälestuste talletamine, fotodelt nende tuvastamine, pidev koostöö oli Ukraina Eesti Seltsi ja Eesti Suursaatkonnaga Kiievis.

Eesti keele ja kultuuri õpetajate roll eesti keele õpetamise kõrval oli tutvustada kohalikele rahvakombeid, ajalugu, kirjutada koos eesti seltsiga koostööprojekte, et toetada Krimmi eestlaste järeltulijaid nii Eesti külades kui Simferoopoli pühapäevakoolis, sisustada Eesti Tare muuseumituba. Raha saadi õppematerjalide, Eesti laagritesse või laulu- ja tantsupeole sõiduks, interneti sissepanekuks Aleksandrovka eesti keele kabinetti jne. Eesti Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Instituut varustasid eesti keele kabinetti vajalike õppematerjalide ja tehnikaga. Narva üliõpilaste seisukoht oli, et „jutud Krimmi koolide ajaloost, eestlaste õppimisest ja elust Krimmis näitasid, kui oluline on kultuuripärandit ja traditsioone säilitada.”

Krimmi eestlaste tegevust on Ukrainas koordineerinud 1997. aastast alates kolm seltsi: Krimmi Eesti Kultuuriselts, Sevastoopoli Eesti Kultuuriselts ja Eesti Selts Krasnodarka külas.

Aastaid oli Krimmi välja rännanud inimestele toeks Eesti Krimmi Tugiselts, kes tegi dokumentaalfilme sealsetest elanikest, üritustest, toimetas algaastail kohale humanitaarabi.

Konverentsi ajal sai vaadata näitust Krimmi-teemalistest väljaannetest ja ajalehtedest. Fotonäitus kajastas sealsete elanike eluolu, keeleõpet Krasnodarka külas ja aleksandrovka Keskkoolis, ning Simferoopoli pühapäevakoolis, J. Kölerile pühendatud kultuuripäevi Mstsatkas jne. Lõunapausi ajal esines lauljanna Renate, kes on pärit Järvamaalt Albust, kust suur hulk eestlasi 160 aastat tagasi pärast Albu veresauna välja rändas. Laulja on ka paar aastat tagasi meie hulgast lahkunud Krimmi eestlaste uurija Leonhard Salmani sugulane.

Õhtul vaadati Vahur Laiapea 2008. aastal filmitud dokumentaalfilmi „Krimmi õpetaja“, kohal oli ka peakangelanna, Krimmis töötanud kuues õpetaja Tiina Rekand.

Pärast Krimmi annekteerimist 2014 on tegelnud eesti kultuuri arendamisega Aleksandrovka koolis ja Krasnodarka külas peamiselt endised eesti keele õppijad. Aastaid vedas eesti seltsi tegevust Meeri Nikolskaja, praegu aga Leonhard Salmani tütar Olga Skriptšenko-Salman. Seltsi liikmed tutvustavad teistele rahvastele eesti kultuuritraditsioone, tähistavad rahvuspühi, korraldavad näitusi Krimmi vähemusrahvaste kultuuripäevadel, avaldavad artikleid. Eesti keelt oskavaid inimesi jääb aga aina vähemaks.

Krimmi ja Eesti eestlaste koostöö jätkub pärast 2014. aastat mitteametlikult.

Huvilisi oli konverentsil üle Eesti erinevatest asutustest: Tallinna Kirjanduskeskusest, Semiootika Rakenduskeskusest, Narva Keeltelütseumist, Juuru Eduard Vilde Koolist, Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, Narva Riigikoolist; Narva Muuseumist, Narva-Jõesuu koduloomuuseumist, Narva Keskraamatukogust, Tõstamaa, Voka ja Narva lasteaedadest, Kirjastusest Karrup, Narva kolledžist jm.

Oluline on, et kõik, kes konverentsil nii aktuaalsetel teemadel sõna võtsid, aitasid selle kaudu kaasa ka Ida-Virumaa noorte eesti keele arendamisele. Narva kolledži tudengite kokkuvõte kuuldu kohta oli, et „kõik ettekanded aitasid neil paremini mõista, kuidas kultuur ja rahvaste identiteet erinevates tingimustes kujunevad ja säilivad. Renate muusikaline vahepala lisas üritusele erilise atmosfääri ja rõhutas kultuurilise vahetuse ja rahvastevahelise mõistmise olulisust.”