Kirjandusklubi väisasid Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed

Reedel, 14. aprillil esinesid Narva kolledži kirjandusklubis loodusfotograaf Kaido Haagen, Narva linnapea Katri Raik ja kirjanik Mika Keränen. Kirjandusklubi väisasid seekord teiste külaliste hulgas ka Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi liikmed, kes pidasid kahel päeval oma kevadpäevi Ida-Virumaal, külastades piirkonna koole ning muuseume nii Narvas, Narva-Jõesuus, Sinimäel kui ka Kohtla-Järvel.

Emakeeleõpetajate seltsi juhatuse esinaise Kaja Sarapuu sõnul üllatas neid kõigi esinejate siirus ja ausus, kui nad kõnelesid Ida-Virumaaga seotud valupunktidest, sh eestikeelsele õppele üleminekust. "Eriti köitis Narva linnapea Katri Raiki inimlikkus, päevakajalisest jutust läbi kumav suur armastus Narva vastu, tugev missioonitunne, mis annab talle jõudu, et ületada ette tulevaid takistusi ja muuta kohalike elu paremaks," sõnas Sarapuu.

Paljude auhindadega pärjatud loodus- ja arhitektuurifotode autor, reisijuht, maailmarändur Kaido Haagen pani oma meisterlike fotode kaudu publiku mõtlema kodukoha sümbolehitiste, nagu raudteejaamade, tuletornide ja tuulikute kui mandalade üle. On ju raudteejaamad mõne jaoks saabumis-, teise jaoks lahkumispaigad, tuletornid on kui valgusallikad ja teetähised, aga ka hoiatusmärgid jne. Fotod lagunevatest raudteejaamadest panid mõtlema elu kestvuse ja jäävuse ning riigi prioriteetide üle. Ettekannet illustreerisid Tõnu Õnnepalu kõnekad tekstid.

Üllatas fotograafi pühendumus ja töö maht - aastakümnete jooksul on ta kaardistanud fotodena pea kõik Eestimaa nimetatud ehitised, koostanud nendest eraldi kogumikud. Andnud lühiülevaate tehnika, sh fotograafia arengust, jäi kõlama hoiatus inimkonnale- inimese mõtteid lugeva tehisintellekti kiire arengu eest.

Soome-Eesti kirjaniku Mika Keräneni esinemine tõi saali palju naerupahvakuid, sest tema teema „Eesti keele õppimine välismaalase pilgu läbi” esitus osutus tõeliseks stand-up etenduseks, pakkudes nii õpetajatele kui õpilastele palju äratundmisrõõmu. Eriti lustakas oli lugu Keräneni traditsioonist viia keeletunde ehk elulähedast õpet läbi ehedas keskkonnas - Tartu hernepoes. Kõige tähtsamaks pidas kirjanik ja Eesti Maaülikooli õppejõud keele omandamisel siiski igapäevast nutivaba suhtlemist, mis peaks alguse saama väikelastele unejutu lugemisest jne.

Kirjanduklubi vaheajal said külalised vaadata Samuel Golombi filateelianäitust „Eesti kirjanikud postmarkidel”, mis jääb galeriisaali lahti veel pikemaks ajaks. Kohvipausi ajal loodi kontakte, tegeldi heategevusega ning vesteldi kuuldu-nähtu üle.

Rõõmu tegi see, et ettekanded motiveerisid publikut kaasa rääkima. Saalis tekkis huvitav dialoog avaliku halduse õppejõu Aet Kiisla jutu üle kolledži ajaloost ning liikumisõpetusest ehk nihelemise vajadusest õppetöös; 30-aastase õpetajastaažiga Inguna Joandi rõõmude ja murede üle Ida-Virumaa koolis; Soldino Gümnaasiumi õpilaste ja õpetajate väidete üle heast õpetajast. Ida-Virumaa hariduskopteri juhi Kerda Eierti välja toodud maakonna arenguperspektiivide ja õpetajate tööle värbamise teemal arutleti veel pärast päeva lõppugi.

Külas olnud 45 eesti keele õpetaja arvamuse kohaselt olid kõigi esinejate ettekanded inspireerivad, „ägedad”, nende südameid puudutavad.

Samal õhtul saadi osa veel Agricola-konverentsi näituse avamisest ning ingerisoomlaste ansambli Iloiset Ystävät kontserdist, tutvuti Seaküla Simsoni lõviskulptuuride ning Vana-Narva maketiga.

Soldino kooli rahva sõnul andis kirjandusklubi neile võimaluse olla eestikeelses keskkonnas, kaugemalt tulnutele tuli Ida-Virumaa pärast kohtumisi neile palju lähemale, tekitas rohkesti kõneainet ning huvi piirkonda edaspidigi külastada.
 

Vaata pildigaleriid