23. augustil toimub Tartu Ülikooli Narva kolledžis 25. pedagoogiline konverents, kus keskendutakse sellele, kuidas toetada eesti keelest erineva kodukeelega õppimisraskustega lapsi eestikeelsele õppele üleminekul.
Konverentsil otsitakse vastuseid küsimustele, kas õppimine teises keeles süvendab õppimisraskust ja kas kaasava hariduse kontekstis on iga õppimisraskus erivajadus.
Narva kolledži mitmekeelse hariduse keskuse juhataja Anna Golubeva sõnul on nii õpetajatel kui ka lapsevanematel eestikeelsele õppele üleminekul palju muresid just lastega, kel ei laabu õppimine nii kergesti kui nende eakaaslastel. „Eestikeelsele õppele üleminekut kiputakse nägema ehk ka põhjendamatult suure takistusena, mille käigus õppijad kannatavad. Püüamegi konverentsi käigus neid hirme leevendada,“ selgitas Golubeva.
Konverentsil astuvad üles nii Tartu Ülikooli haridusteadlased kui ka valdkonnas tegutsevad praktikud. Ettekannetes tutvustatakse õppimisraskuste olemust ja räägitakse sellest, kuidas last koolis või lasteaias toetada. Tartu Ülikooli eripedagoogika lektor Pille Häidkind tutvustab näiteks, milliseid lahendusi saab õpetaja leida õppekorralduses, kuidas kohandada õppe sisulist poolt ning mismoodi teha koostööd lapsevanemate ja tugispetsialistidega.
Töötubades saavad osalejad kuulata nii kõnearengu edendamise praktilistest abivahenditest kui ka õpiraskustega laste toetamise näiteid ja edulugusid.
Traditsiooniliselt esineb konverentsil ka haridus- ja teadusminister. Tänavu räägib Kristina Kallas oma ettekandes algava õppeaasta prioriteetidest hariduses.
Pedagoogilist konverentsi on õppeaasta alguse eel Narva kolledžis korraldatud alates 1999. aastast. See on õpetajate suurim aastakonverents, mis võimaldab koguda algavaks kooliaastaks inspiratsiooni ja jagada teadmisi.