Mida üldse noorsootöö tähendab?
Autor:
Tartu Ülikooli Narva kolledž
Noortest ei tohi maha jääda
Noorsootöö tähendab noortele mitmekesiste arendavate tingimuste loomist väljaspool kooli, tööd ja pereelu. See võimaldab noortel avastada endas andeid, mille olemasolust nad varem üldse teadlikud ei olnudki. Noorsootöö toimub väga erinevates keskkondades – alates noortekeskusest ja huvikoolist, lõpetades laagrite ja malevatega. Küsimustele vastab noorsootöö õppekava programmijuht Birgit Villum.
Noorsootöö tähendab noortele mitmekesiste arendavate tingimuste loomist väljaspool kooli, tööd ja pereelu. See võimaldab noortel avastada endas andeid, mille olemasolust nad varem üldse teadlikud ei olnudki. Noorsootöö toimub väga erinevates keskkondades – alates noortekeskusest ja huvikoolist, lõpetades laagrite ja malevateni. Just need erinevad keskkonnad ja formaadid võimaldavadki noortel oma andeid avastada ja neid edasi arendada.
Kui keeruline eriala see tänases keerukas maailmas on?
Ei saa öelda, et noorsootöö oleks keeruline, kui sa oled hingelt noorsootöötaja. Siis tahad sa ise küsida noorelt, mida nad soovivad ja vajavad, et pakkuda neile just seda, mida neil vaja on. Kõige keerulisem ongi ehk ajaga kaasas käia, kuna noored on pidevalt muutumises ning vajalik on end pidevalt täiendada, et mitte maha jääda.
Mis on selle eriala suurimaks väljakutseks?
Noorsootöö rahastamine on muidugi paras väljakutse, kuna kohalikud omavalitsused korraldavad noorsootööd ise vastavalt oma äranägemisele, ning seega on tase väga erinev. Nii mõnelgi pool tuleb seetõttu noorsootöötajal endal palju vaeva näha, et saada ressursse noortele täiendavate võimaluste arendamiseks ja loomiseks. Samas, kui oled ise entusiastlik ning oskad noorsootöö kasulikkuse esile tuua, ei ole ka see liiga keeruline ülesanne.
Milline inimene sobib noorsootöötajaks?
Kas ainult noor saab olla noorsootöötaja?
Noorsootöötaja ei pea kindlasti ainult noor olema. Valdav osa noorsootöötajatest on noore vanuserühmast väljas. Noorsootöötaja peab olema avatud ja aus noorte suhtes, mitte andma neile hinnanguid, tagama vajadusel konfidentsiaalsuse, lähtuma noore vabast tahtest, soovidest ja vajadustest. Väärtused on need, mis noorsootöötajast teevad noorsootöötaja – kui need on olemas, ei ole vanusel mitte mingisugust tähtsust.
Miks just Tartu Ülikooli Narva kolledž?
Narva kolledži Noorsootöö bakalaureuse õppekava seob omavahel teoreetilisi teadmisi praktilise õppega, valmistades ette häid noorsootöötajaid ja kõrgetasemelisi noorte valdkonna arendajaid. Kolledži Noorsootöö osakonna õppejõud on fantastilised ning kogenenud noortevaldkonna eksperdid, kes lisaks õppetööle korraldavad noorteuuringuid, juhivad erinevaid projekte, kujundavad Eesti noortepoliitikat ning nõustavad noori.
Mööda ei saa ka vaadata ägedast õppekeskkonnast Narvas ning kolledži väga lahedast ja turvalisest õhkkonnast. Kolledži igapäevane rütm ja positiivne vibe on ikka midagi sõnadega seletamatut. Seda tuleb lihtsalt kogeda.
On see eriala ja elukutse Eestis hinnatud ehk kas sellest peale missioonitunde ka ära elab?
Riigi tasemel saab öelda, et erinevalt paljudest teistest riikidest on noorsootöö Eestis eraldi valdkonnana tunnustatud. Meil on olemas eraldi noorsootöö seadus, noortevaldkonna arengukava, meil saab noorsootööd õppida ning olemas on ka noorsootöötaja kutsestandard. Lisaks korraldab Haridus- ja Teadusministeerium iga-aastaselt ka noortevaldkonna tunnustuskonkurssi, kus tunnustatakse parimaid noorsootöö tegijaid ja organisatsioone.
Väga paljud riigid mujal maailmas samu asju esile tuua ei saa. Kui rääkida kohalikust tasandist, siis nii nagu on rahastus väga erinev ja sõltub omavalitsusest, on sama ka töötasudega. Olukord on aastatega muutunud oluliselt paremaks, kuid arenguruumi siiski veel on. Õnneks Haridus- ja Teadusministeerium on teema võtnud lähema vaatluse alla ja töötab välja kontseptsiooni, mis võimaldaks ka palgatasemed viia tööga vastavusse.
Miks üldse Narva? Millistest eelarvamustest peaks kohe kiiresti loobuma?
Kui ma esimest korda astusin Narva kolledžisse sisse, mõtlesin, et miks ma omal ajal ei tulnud siia õppima. Esimesest silmapilgust alates tundus mulle see imelise õppimise paigana, kus on õdus aatrium kott-toolidega ning mõnus raamatukogu. Auditooriumid on nagu auditooriumid ikka, ent see õhkkond siin on hoopis midagi muud võrreldes teiste ülikoolidega. Üldiselt on meid siin niivõrd palju, aga samas ka piisavalt vähe, et valdavalt ikkagi teatakse üksteist nägupidi. Väga tihti teavad ka kohviku töötajad juba, mida ma tellida soovin. See näitab meie kolledži erilisust – väike, aga sõbralik.
Narva kui keskkond on ka minu jaoks äärmiselt sümpaatne. Eriti kolledži ümber on tehtud kõik väga ilusaks ning siin on mõnus olla. Võrreldes pealinna käraga, on Narva ikka väga suurepärane vaheldus. Samuti on inimesed sõbralikud ja toredad! Ning kui keegi arvab, et siin eesti keelega hakkama ei saa, see eksib – ametiasutustes saab eesti keelega väga kenasti hakkama ning kuigi ma ka ise natuke vene keelt pursin, ei ole mul seda Narvas õpetamise ajal senini vaja läinud. Tulge Narva õppima ja te ei kahetse!
Tutvu lähemalt Narva kolledži erialadega sisseastumisveebis.
