Lõputöö: Eesti väikeettevõtjast mööblitootja on digitaliseerimise küpsusastmelt heal tasemel

Tartu Ülikooli Narva kolledži lõputöös kasutatud spetsiaalse mudeli abil hinnati Eesti väikeettevõtjast mööblitootja digitaliseerituse küpsusastet neljandas tootmistööstuse revolutsioonis ning jõuti järeldusele, et see on konkurentsivõimeline ja selle digitaliseeritus on võrreldes Saksamaa väiketootmisettevõtetega hea.

Kui tootmistööstuse esimest, teist ja kolmanda revolutsiooni iseloomustasid vastavalt mehhaniseerimine ehk aurujõu, elektrienergia, arvutite ja robootika kasutuselevõtt, siis neljanda revolutsiooniga (ehk tööstus 4.0) täiendatakse tootmisprotsessi digitaaltehnoloogia, automatiseerimise ja andmevahetusega. Sellele on kaasa aidanud mitu Euroopa Liidu algatust ja strateegiat, mille eesmärk on edendada digitaalset muutust, innovatsiooni ja konkurentsivõimet.

Viimastel aastatel on ka Eesti riik pakkunud abi investeerimis-, koolitus- ja konsultatsioonitoetuste kaudu. Näiteks on toetatud ettevõtteid, kes soovivad koostada digitaliseerimise teekaardi. See on ettevõtja strateegiline dokument, millega antakse hinnang tema digitaliseerimistegevusele, kitsakohtade likvideerimiseks vajalikele investeeringutele, nende tasuvusele ja ajakavale ning mõjule ettevõtja majandustulemustele.

IMPULS-Stiftungi tööstus 4.0-ks valmiduse mudel

Ettevõtte digiküpsuse hindamiseks kasutati lõputöös Saksamaa mõttekoja IMPULS-Stiftung välja töötatud tööstus 4.0-ks valmiduse mudelit, mille abil on oma tulemusi hinnanud üle 7000 tootmisettevõtte Saksamaal. Igal ettevõttel on võimalik oma näitajaid ka teiste sarnaste ettevõtete omadega võrrelda.

IMPULS-Stiftungi mudeliga hinnatakse ettevõtet eri kategooriates. Uuritakse organisatsioonistrateegiat ja ettevõtte kultuuri; seda, kui tark ja automatiseeritud on tootmine; tarkade tööprotsesside haldamist ja tarku tooteid. Samuti vaadeldakse ettevõtte andmepõhiste teenuste rakendamist ärimudelis ja kvalifitseeritud tööjõu rakendamist.

Mudeli abil tuvastatakse, kas ettevõttel on olnud kokkupuude tööstus 4.0 kontseptsiooniga või mitte. Hindamise tulemusel saab ettevõtte paigutada skaalale, mis jaguneb viie jaotise vahel: algaja, edasijõudnu, kogenu, ekspert ja tipptegija.

Hinnatud ettevõtte digitaliseerimistase on hea

Narva kolledži lõputöös uuriti IMPULS-Stiftungi tööstus 4.0-ks valmiduse mudeli abil väikest tootmisettevõtet, mis toodab eritellimusmööblit ja kuulub Kagu-Eesti Puiduklastrisse. Ettevõtte tulemusi võrreldi Saksamaa samaväärsete ettevõtete andmetega.

Selgus, et vaatlusalune Eesti ettevõte on tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamisel algaja tasemel, nagu ka 25% andmebaasis olevatest Saksamaa ettevõtetest. See tulemus on hea, sest võrdluseks võib öelda, et 2/3-l väiketootmisettevõtetest, kus töötab kuni 99 töötajat, puudub igasugune kokkupuude tootmise digitaliseerimise ja sellega seonduva tegevusega.

Mitme kategooria järgi liigitub hinnatav Eesti ettevõte aga koguni edasijõudnu tasemele, sest ta läheneb teatud süsteemsusega digitaliseerimisele ja automatiseerimisele. Ettevõttes rakendatavad digilahendused võimaldavad osaliselt andmete digitaliseeritud liikumist ning osal töötajatest on selleks vajalikud oskused.

Uuringu tulemusi üldistades on alust arvata, et Eesti väiketootmisettevõtted on konkurentsivõimelised ja nende digitaliseeritus on võrreldes Saksamaa väiketootmisettevõtetega hea. Lisaks leidis uuringus tõestust, et IMPULS-Stiftungi tööstus 4.0-ks valmiduse mudeliga saab hinnata ka Eesti digitaliseerimise teekaardi põhiosa, mis puudutab ettevõtte hetkeseisu ja arengusuundi.

Tartu Ülikooli Narva kolledžil on kavas tootmisettevõtete digitaliseerimisseisu ja võimalike arengusuundade uurimist jätkata.
 

Raul Sõmeri lõputööd „Eritellimusmööblit tootva ettevõtte Sisustuskoda OÜ Tööstus 4.0 kontseptsiooni rakendamine“ juhendas Tartu Ülikooli Narva kolledži ettevõtluse nooremlektor Harald Kitzmann.