Pedagoogilise konverentsi kava
23. augustil 2024 Narva kolledžis
| 10.30–11.00 | Tervituskohv ja registreerumine |
| 11.00–11.10 | Avasõnad |
| 11.10–11.45 | Õppimis- ja õpetamisraskused kaasamisel ning üleminekul“ Pille Häidkind, Tartu Ülikool Kaasav haridus ja üleminek eestikeelsele õppele saab õnnestuda üksnes siis, kui me õppijate mitmekesisust suuremal määral aktsepteerime. Üksnes muutusest hoiakutes aga ei piisa, sest õpetaja töö on otsida lahendusi õppekorralduses, teha õpetamises sisulisi kohandusi ning koostööd abistavate töötajate, lapsevanemate ning tugispetsialistidega. Laste õppimis- ja õpetajate õpetamisraskused võivad olla kerged ja ajutised või rasked ja püsivad; vastavalt on ka pakutav tugi vaja asutuses läbi mõelda. |
| 11.45–12.30 | Koostöö koolimeeskonnas: vaateid ja võimalusi õppimisraskustega laste toetamiseks haridusasutuses Ada Urm, Tartu Ülikool Koostöö all võime mõista protsessi, mille raames kaks või enam osapoolt töötavad käsi-käes, et saavutada ühist eesmärki. Haridusreformi valguses on haridustöötajate eesmärgiks kujunemas see, kuidas toetada õpilasi kohanemise protsessis ning kuidas muutuste keskel ise vastu pidada. Hea võimalus, millele toetuda, on meeskonna- ja võrgustikutöö, mis laste ja noorte abistamise protsessis on möödapääsmatu. Meeskonnana tegutsedes on suurem tõenäosus, et lapsed ja noored on toetatud ning efektiivne koostöö ennetab spetsialistide läbipõlemist. Ettekanne keskendub õpetajate ja tugimeeskonna omavahelisele koostööle, selle alustaladele ning põhimõtetele ja ka praktilistele näidetele igapäevasest koolielust. |
| 12.30–13.30 | Lõuna |
| 13.30–14.15 | Kakskeelsus ja omandatava keele rakendatavus Darja Parts, Tartu Ülikooli kliinikum ja Kõneteraapiakeskus Ettekanne analüüsib kaasaegse hariduse liigse verbaalsuse probleemi. Teises keeles õppimises on vajalik baassõnavara omandamine, mis põhineb olmekõnest arusaamisel, kõrgema kasutussagedusega sõnadel ja isiklikul kogemusel, kus sõne tähendus on mõistetud omandatud läbi isikliku kogemuse. Ettekanne toob näiteid metoodilistest viisidest, mis aitavad tõsta omandatava keele rakendatavust. |
| 14.15–15.00 | Haridus- ja Teadusministeeriumi esindaja tervitus |
| 15.15–16.00 | Töötoad (vt allpool) |
| 16.00 | Vastuvõtt |
| 17.00 | Busside ärasõit |
Töötoad
„Koostöine õpetamine rühmatingimustes“
Pille Häidkind, Tartu Ülikool
Koostöine õpetamine on lähenemine, mis tähendab, et kaks või rohkem lähedase kvalifikatsiooniga inimest õpetavad lastegruppi samas ruumis ja samal ajal koos. Koostöine on õpetamine siis, kui ühiselt planeeritakse, viiakse ellu ja analüüsitakse õpetamist. See on tõenduspõhine lahendus, mis aitab kindlustada, et erinevad õppijad saaksid tõhusamalt õppida ja õpetaja(d) oleks toetatud. Töötoas tutvustatakse kuut erinevat mudelit ning nendega seoses palutakse osalejatel ka oma kogemusi jagada.
Tartu Aleksander Puškini Kooli kogemusest eestikeelsele õppele üleminekul, Uliana Väizja
„„Kuidas on läinud, Edgar“? Astangu Kutse-ja Rehabilitatsiooni keskuse keelekümbluse kohanemiskursuse „Edgar“ tutvustamine“
Tiina Gurjanova ja Kristina Holenev, Astangu Kutse-ja Rehabilitatsiooni keskus
Töötuba tutvustab eesti keelest erineva kodukeelega õpilastele mõeldud kohanemiskursuse õppekava ja kursuse jaoks loodud keeleõppe mudelit. Kursuse õpetajad räägivad kahe lennu õpetamise kogemustest, sh õpilaste eesti keele omandamise lugudest. Nemad samuti tutvustavad oma õpetamismeetodeid, tundides kasutatavat õppevara ja selle kohandamise protsessi.
"Kõneravi.ee digitaalse harjutusvara kasutamine kõne arendamiseks ja keeleõppe toetamiseks"
Salome Virkus ja Jürgen Järvik
Seminari käigus tutvustame, kuidas kasutada Kõneravi.ee digitaalsete harjutuste keskkonda kõnearengu ja keeleõppe toetamiseks. Keskkonnas leiduvaid harjutusi kasutatakse edukalt paljudes koolides ja lasteaedades nii kõnehäirete korral kui ka eesti keele õppe toetamiseks. Harjutuste abil saab treenida hääldust, õppida lugema ja kirjutama ning laiendada sõnavara. Seminari käigus anname ülevaate erinevatest harjutustest ning keskkonna kasutamise võimalustest.
„AAC vahendid ja nende kasutamine kõnearengu toeks“
Maris Siiman, eripedagoog ja veebilehe tammetriinu.ee asutaja
Töötoa kirjeldus: Juba ammu on teada tõde, et alternatiivkommunikatsiooni vahenditest on kasu inimestele, kel kõne puudub või on minimaalne. Tänapäeval aga levib järjest enam arusaam, et vahenditest, mida varem kasutati vaid äärmuslikel juhtudel, on tegelikult abi ka paljudel muudel juhtudel nt erinevad kõne arengu probleemid, autismispektri häire, muukeelsed lapsed kollektiivis jne jne. Millistest vahenditest käib jutt, mis on Eestis kättesaadav ja kuidas neid kasutada? Räägime sellest lähemalt meie töötoas.
Räägime lapsevanemate muredest ja küsimustest eestikeelsele õppele üleminekul.
