Tartu Ülikooli Narva kolledži direktori Indrek Reimandi kõne Eesti rahvusülikooli 103. ja kolledži maja avamise 10. aastapäeva aktusel 30. novembril.
Hea ülikoolipere, hea linnapea, partnerid ja külalised, daamid ja härrad!
Homme saab eestikeelne ülikool 103 aastaseks ja kahe nädala eest sai kümme aastat selle maja valmimisest.
Eesti on kõige väiksem mittesaareline riik, kellel on oma eriline keel ja kellel on seejuures omakeelne täiemahuline kõrgharidus.
Aga see ei ole ju ainult haridus või kõrgharidus, millest me räägime. Nii on meil ju omakeelne arstiabi, omakeelne seadusandlus, omakeelne teadus, omakeelne kogu kultuur, meil on omakeelne kõik.
See on võimalik ainult siis, kui õpetame oma arste, poliitikuid, juriste ja insenere eesti keeles. Meie väike eestikeelne riik ongi võimalik tänu sellele, et meil on eestikeelne kõrgharidus. Tänu kõrgharidusele ja teadusele saab eesti keeles rääkida ja mõelda kõigest ja kõige kõrgemal tasemel. See on eestikeelse ülikooli kõige suurem mõju ja just sellepärast on eestikeelse kõrghariduse aastapäev tähtis.
Eestikeelne ülikool ei tähenda seda, et siin räägitakse ainult eesti keeles. Näiteks 103 aastat tagasi, kui eestikeelne ülikool rajati, peeti 41% loengutest eesti keeles, 50% vene keeles ja ülejäänud saksa keeles. Praegu me teame, et tõeliselt head kõrgharidust saame me anda ainult siis, kui oleme rahvusvahelised. Sest ainult nii saame tuua siia kogu maailmas loodava tarkuse. Ja ainult nii on võimalik meil ennast võrrelda teiste maailma ülikoolidega.
Me peame olema samaaegselt nii rahvusülikool kui ka rahvusvaheline ülikool ning selle juures peame olema väga heal tasemel. Ja olemegi. Kuigi edetabelid ei saa kõike mõõta, oleme edetabelite järgi Ida-Euroopa parim ülikool.
Eestikeelne ülikool ei tähenda seda, et siin räägitakse ainult eesti keeles. Tõeliselt head kõrgharidust saame anda ainult siis, kui oleme rahvusvahelised.
Kuigi eestikeelne ülikool rajati rohkem kui sada aastat tagasi, on eesti keel ja haridus täna jälle aktuaalne teema.
Haridus avab väravaid. Selleks, et töötada Eestis arstina või juristina või poliitikuna või ametnikuna, selleks, et osa saada kõikidest võimalikest rollidest meie riigis, peab oskama eesti keelt. Juba selleks, et õppida ülikoolis nendel erialadel, peab oskama eesti keelt. Sellepärast on otsustatud koolihariduses üle minna eestikeelsele õppele.
Narva kolledžil on siin täita mitu tähtsat rolli. Sest meie oleme õpetajate õpetajad – ja just õpetajaid on selleks reformiks palju vaja. Ja meie oleme keelekümbluse ja mitmekeelse hariduse spetsialistid. Ja siin Narvas ning Ida-Virumaal on selle reformi kõige keerulisem piirkond, meie õppejõudude ja lõpetajate nõu ja jõud saab selle reformi elluviimisel abiks olla. Ja muidugi on selle juures meie ülesandeks anda meie enda üliõpilastele väga hea eesti keele oskus.
Ja meie imeilus kümneaastane maja. See on ju palju rohkem kui ainult ruum õppetöö jaoks. See on samaaegselt ajalooline ja kaasaegne. Rahvuslik ja rahvusvaheline. See on õppe, kultuuri ja ühiskondliku elu keskus. Narva vanalinna uus algus.
Aitäh kõigile, kes selle maja loomisel on tegevad olnud!
Palju õnne sünnipäevaks, eestikeelne ülikool! Palju õnne sünnipäevaks, Narva kolledži maja!
Vivat academia!