Mare Kitsnik emakeelest

Täna on emakeelepäev. Kui ma mõtlen emakeelest, siis mõtlen eesti keelest ja samal ajal kõikidest maailma keeltest. Eriti põnev on see, et keeli on nii tohutult palju ja nad tunduvad nii erinevad. Samas aga on nende sügavam olemus siiski ühesugune. Kõigi keelte abil on võimalik rääkida kaaslastega, saada teada olulist infot, esitada soove ja avaldada tundeid, jutustada lugusid, vaielda ja kokku leppida. Kui geniaalne on inimkond, et ta on suutnud tekitada sellise nähtuse kui keel. Ja kui tore, et eestlased on loonud eesti keele.

Emakeel on see keel, mille oleme omandanud kõige varem ja kõige täiuslikumalt.

Emakeeles on kõige kergem nii infot vastu võtta kui ka ennast väljendada. Vaatamata emakeele suhteliselt heale valdamisele õpime aga sedagi elu jooksul kogu aeg ikka edasi. Lisaks emakeelele õpivad inimesed aga üldjuhul veel mitut teist keelt. Eesti keeltki õpitakse järjest hoogsamalt ka teise keelena. See on väga tore, sest niimoodi kasvab eesti keele kasutajate hulk ja sellest on väga palju kasu eesti keele säilimisele ja arenemisele. Eesti keelt teise keelena õpetades ja õppijatega suheldes näeme ka ise oma emakeelt uute nurkade alt, mis on väga põnev.

Eesti keele praegune seisund on hea. Eesti keel on riigikeel. Eesti keeles saab teha kõiki tänapäevases maailmas vajalikke tegevusi. Meil on hästi arenenud keeletehnoloogia ning teadus-, haridus- ja kultuuri keel. Iga keele elujõu jaoks on aga kõige olulisem, et inimesed seda keelt eri suhtlusolukordades palju kasutaksid ja jätkuvalt kasutada tahaksid.

Kasutagem eesti keelt iga päev ja igal pool, kus selleks võimalus on! Aidakem eesti keele kui teise keele õppijaid ning suhelgem nendega eesti keeles! Mõelgem ka teistele Eestis kõneldavatele emakeeltele! Hoidkem kõiki keeli ja tundkem rõõmu nende kasutamisest!

Head emakeelepäeva!

Mare Kitsnik
eesti keele võõrkeelena kaasprofessor