Foto:
MIHUS

Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel

6. oktoobril ilmus Eesti noortevaldkonna ajakirias MIHUS Narva kolledži noorteuuringute kaasprofessori Andu Rämmer ja tema juhendatava Ksenia Semenova artikkel "Eesti- ja venekeelsed noored on orienteeritud saavutuslikkusele, kuid erineval moel". Artikkel põhineb Ksenia lõputööl.

Pikaaegsest rahvusvahelisest Euroopa väärtusuuringust ilmnes, et normaalsete elutingimuste korral on noored orienteeritud kõikjal pigem eneseväljendusele kui igapäevaste elumuredega toimetulekule. See on igati mõistetav, sest üleminek täiskasvanuikka on just see eluperiood, kui tahetakse mitte ainult maailma muuta, vaid ka kättejõudnud iseolemisest ja vabadusest rõõmu tunda. Sotsialiseerumise käigus mitte ainult ei kohaneta ühiskondlike oludega, vaid püütakse neid ka uue põlvkonna mõtteviiside järgi muuta. Seetõttu võib öelda, et tänaste noorte väärtused näitavad, millises suunas võiks liikuda homses ühiskonnas tooni andvad väärtused.

Mis on noortele oluline?

2021. aastal Baltikumis ja Kesk-Euroopas tehtud noorsoouuringust (Kaprāns jt, 2022) selgub, et noorte jaoks on ülekaalukalt kõige olulisemad isikliku arenguga seonduvad teemad. Eestis elavate noorte jaoks on kõige tähtsam eesmärk täiskasvanuks saamisega kaasnev iseseisvumine, mida pidas väga oluliseks ligikaudu kaks kolmandikku 14–29-aastastest noortest. Helemäe (2018) sõnul on see protsess tänapäeva Eestis veninud mitte ainult üha pikemaks ja ebakindlamaks, vaid läinud ka keerulisemaks (näiteks tööle asumisega ei pruugi alati kaasneda lahkumist vanematekodust). 
 

Loe edasi ajakirjast MIHUS

 

#teadus
Agricola

Mikael Agricola päeva konverents

#teadus
Sándor Petőfi

Kolledžis tähistatakse Ungari rahvusluuletaja Sándor Petőfi 200. sünniaastapäeva