Seminar: "Eesti inimvara" - 23.03.2010.

Seminar: "Eesti inimvara"
Kuupäev: 23. märts 2010 kell 14.00

Eesti pikaajalise arengu võtmeks meie inimvara. See on küsimus meie rahvastiku
arvukusest ja koosseisust, emigratsioonist ja immigratsioonist, pingetest ja kooskõlast
erinevate rahvastikurühmade vahel, see on küsimus Eesti rahva tervisest, elueast,
haridusest, tööoskustest ja –hõivest ning ettevõtlikkusest. Mitmed viimase kahe
kümnendi trendid Eesti inimvara osas on murettekitavad. Negatiivset iivet, lühikest
eluiga, rahvuspingeid, Eestist lahkumist jms peetakse mõnikord meie edu hinnaks.
Sõltumata hinnangust toimunule on meie tänane ülesanne negatiivsed trendid ümber
pöörata. Oluline on peatada rahvastiku vähenemine, jõuda vähemalt Euroopa keskmiste
näitajateni rahvastiku tervise ja eluea osas, vältida eos olukorda, kus erinevate
rahvusrühmade vahelised pinged muutuvad ohuks meie turvalisusele ja stabiilsusele.

Seminari arutelu tugineb Eesti inimaruandel 2009 Seminari eesmärgiks on arendada
diskussiooni Eesti rahvastiku, inimvaraga ja elukvaliteediga laiemalt seotud
võtmeküsimustega ning käsitleda, milliseid olulisi otsuseid nendes valdkondades tuleb
lähiaastatel tuleb vastu võtta, et tagada Eesti riigi jätkusuutlikus ja elanike heaolu.

Seminari peaesinejateks on Marju Lauristin ja Erik Terk. Seminari töökeelteks on eesti ja
vene keel.

Marju Lauristin on Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni erakorraline professor
ning Eesti inimarengu aruannete 2008 ja 2009 peatoimetaja.

Erik Terk on Eesti Tuleviku-uuringute Instituudi direktor ning tunnustatud
majandusteadlane, Eesti inimarenguaruannete 2008 ja 2009 majanduspeatüki toimetaja.

Ootame Teid seminarile "Eesti inimvara" teisipäeval, 23. märtsil 2010. a Narvas,
Tartu Ülikooli Narva Kolledžis (Kerese 14) algusega kell 13.30
Oma osavõtust palume teatada meile aadressil info [ät] kogu.ee () või telefonil 6664972
hiljemalt 19.03 2010.

Seminar: "Eesti inimvara"
Kuupäev: 23. märts 2010 kell 14.00
Koht: Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Kerese 14, Narva
http://www.narva.ut.ee/et/kontakt

Päevakava
13.30 – 14.00 Registreerimine, tervituskohv
14.00 – 14.12 Avamine
Peep Mühls, EKK juhatuse esimees
14.20 – 14.40 Eesti inimarengu ja võtmeküsimused 2010
Prof. Marju Lauristin, Tartu Ülikool
14.40 – 15.00 Eesti majanduse võtmeküsimused 2010-02-17
Erik Terk, Tuleviku-uuringute Instituut
15.00 – 15.40 Arutelu
15.40 – 16.50 Paneel diskussioon
16.50 – 17.00 Seminari lõpetamine

Taustaks
Eesti Inimarengu Aruande (EIA) annab ülevaate Eesti jaoks olulistest majanduslikest ja
sotsiaalsetest arengutest. EIAs esitlevad tunnustatud teadlased oma analüüside tulemusi, andes
adekvaatse pildi meie ühiskonnaelus toimuvast.
2009. aasta EIA keskne fookus on Eesti inimeste elukeskkonnal ning ühiskonna kvaliteedil –
elukeskkonna rõhuasetus on läbiv kõigis kuues aruande peatükis. Sarnaselt varasematele
aruannetele käsitletakse ka sel korral Eesti muutuvat eluolu nii globaalselt kui kohaliku tasandi
konteksti aluseks võttes. Arutletakse teemal, millised on Eesti väljavaated majanduskriisist
väljuda, lahatakse meie regionaalarengu piiratud tõhusust, pakkudes olukorra parendamiseks
ka lahendusi, kirjutatakse eestimaalaste tööelus toimunud muutustest ning analüüsitakse
väärtushinnangute muutustrende, mis viitavad Eesti elanikkonna toimetulekuväärtuste
asendumisele eneseväljendamisega seotud väärtustega.
EIA metoodika põhineb rahvusvahelisel standardil - Inimarengu Aruannetel (Human
Development Reports), mida alates 1990. aastast annab välja ÜRO Arenguprogramm (UNDP).
Võttes arvesse mitmeid erinevaid näitajaid, reastatakse igal aastal maailma riigid inimarengu
indeksi alusel, mis aitab võrrelda inimeste reaalset elukvaliteeti erinevates riikides. ÜRO
inimarengu indeks mis arvestab elanike sissetulekuid (elustandard, mida mõõdetakse
sisemajanduse kogutoodangu (SKT) suurusega isiku kohta Ameerika dollarites (USD),
haridustaset (täiskasvanute kirjaoskus), keskmist oodatavat eluiga (pikk ja tervislik elu) jm.
Kahe aastakümnega on Eesti läbi teinud silmapaistva arengu – hallist nõukogude äärealast
maailma tipptegijate klubisse - Euroopa Liitu, NATOsse, Schengenisse ja eurotsooni. Suured
eesmärgid on saavutatud, riigina ja ühiskonnana elab tänane Eesti turvalisemas keskkonnas
kui iial varem oma ajaloos. Väliste eesmärkide saavutamine tähendab võimalust ja kohustust
ka oma siseelu parimal viisil korda seada. Saavutatud enesekindlus ja turvatunne võimaldavad
Eestil tasakaalukalt käsitleda ka selliseid teemasid, mida ebakindlamal ajal ei sobinud või ei
julgetud fookusesse tõsta.
Varsti algav kolmas iseseisvuskümnend vajab intellektuaalset ettevalmistamist, vajab
ühiskonnas läbiräägitud arengueesmärke, vajab kaalutud lahenduste pakkumist Eesti riigi- ja
ühiskonnaarengu väljakutsetele. Seda silmas pidades algatab Koostöö Kogu mõttevahetuse
Eesti pikaajaliste arengueesmärkide ja nende saavutamise teede üle, sooviga jõuda strateegia
Säästev Eesti 21 uue versioonini. Küsimus on püstitatud nii: millised on pikemas perspektiivis
Eesti ühiskonna ja riigi arengu võtmeküsimused, millised on nende lahendamise võimalikud
teed ja parimad poliitikad?