Tegevus „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“, mille raames viiakse läbi:
Periood: 2026–2028
Toetuse summa: 280 000 eurot
Tegevusi rahastatakse haridus- ja teadusministri kinnitatud ning Haridus- ja Noorteameti poolt elluviidava Euroopa Sotsiaalfondist kaasrahastatud programmi „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames.
Projekti eesmärk on tugevdada noortekeskset lähenemist noorsootöös ning luua eeldused teenuste kvaliteedi ja mõju tõenduspõhiseks hindamiseks ja juhtimiseks.
Projekti tegevused on suunatud noorsootöö valdkonna arendajatele ja praktikutele (sh teenuste korraldajad, noorsootöötajad) ning kaudselt NEET-riskis ja NEET-staatuses noortele, kelle jõudmist tugiteenusteni soovime parandada.
Noortekeskne lähenemine on noorte isiksuse arengu ja heaolu seadmine teenuste/tegevuste sisu, korralduse ja arendamise keskmesse eesmärgiga saavutada parim tulemus noore jaoks. See tähendab, et eesmärkide-, töövormide ja -võtete ning korralduslike valikute tegemine peab lähtuma noorest kui teadlikust isiksusest ja toetama terviklikult noore vaimse ning füüsilise heaolu saavutamist ning püüdlema tegevuste/teenuste sellekohase mõjususe poole (Rämmer, Kivimäe, Žuravljova, Kösti 2021).
Noortekeskse lähenemise rakendamise mudel N-TELG on viitav mudel, mille sisuks on meetmed ja tegevused, mis kogumina moodustavad protsessi, mis aitab suurendada teenuste/tegevuste noortekesksust ja võimaldab jätkusuutlikult ning süsteemselt arendada organisatsiooni ja teenuse kvaliteeti. Mudel on kasutatav noorsootöös, aga ka teiste noorte- või muu valdkonna teenuste/tegevuste pakkumisel ja arendamisel. Mudeli jätkusuutlikkus tähendab, et seda on võimalik kasutada järjepidevalt muutuvate tingimustega arvestades, kuna mudelina on kirjeldatud protsess, mis võimaldab pidevat arengut (Rämmer, Kivimäe, Žuravljova, Kösti 2021).
NEET-staatuses noored (ingl Not in Education, Employment or Training) on noored, kes ei ole hõivatud ning ei osale hariduses ega koolitusel (tavaliselt vaadeldakse vanuserühma 15–29) (Eurostat, n.d.). 2024. aasta seisuga oli Eestis 22 900 ehk 11% NEET-staatuses noori vanuses 15–26 (Statistikaamet).
1) Noortekeskse lähenemise kvaliteeditegurite ja pädevuste analüüs
Koostame analüüsi, mis avab noortekeskse lähenemise (NKL) komponendid ja nende kvaliteedi tähenduse, kaardistab kvaliteeti mõjutavad tegurid ning kirjeldab pädevused, mida on vaja NKL kvaliteetseks rakendamiseks. Analüüsi tulemus on raport koos ettepanekutega, kuidas täiendada noorsootöö kvaliteedihindamise mudeli mõõdikuid.
2) Metoodikate kaardistamine ja tööriistakasti loomine
Kaardistame ja struktureerime metoodikad, mis aitavad noortekeskset lähenemist rakendada. Loome tööriistakasti ning arendame sisseostetava teenusena tööriistakasti digitaalse prototüübi (veebipõhine töövahend), mida testime sihtrühmaga ja täiendame tagasiside alusel.
3) Uuringu „Noorte väärtused × õpe × noorsootöö“ kavandamine ja käivitamine
Käivitame uuringu ettevalmistuse: moodustame uurimisgrupi, lepime kokku rollid ja vastutusalad ning koostame uurimiskava (eesmärgid, küsimused, valim, metoodika, instrumendid, analüüsiplaan ja ajakava). Teeme vajalikud ettevalmistused, sh andmekaitse ja andmehaldus, lubade taotlemine ning kvaliteeditagamise raamistik.
4) Konverents
Korraldame 1. oktoobril konverentsi, mis toetab teenuste kvaliteedi ja mõjususe tõstmist noortekeskse lähenemise kontekstis. Konverentsi raames toimuvad töötoad ning nende tulemused dokumenteeritakse, et toetada metoodikate koondamist ja tööriistakasti arendust.
Planeeritud väljundid 2026. aastal (jooksvalt täienev)
Projektijuht
Maria Žuravljova
Uurimis- ja arendusmeeskond
Anne Kivimäe – ekspert
Andu Rämmer – uuringugrupi juht
Kaja Karo – kommunikatsioon