Eesti keele hääldamine: põhireeglid ja harjutused iseseisvaks õppimiseks

KIIRED KIIRED

Ilmar Trull

Meeletult kiired on päikesekiired.

Tohutult nobe on valgus.

Väga hea. Igati ilus sai algus.

Jätk tuli terake tobedam –

on pimedus valgusest nobedam.

Kuhu ka tõttab see päikesekilluke,

kõikjal on pimedus ees.

Päike on väikene, täiesti tilluke

tumeda kõiksuse sees.

Ometi on iga päiksekild

pimedaid paikasid ühendav sild.

Ilmar Trulli luuletuse ehk Trulli lulla kuulamisel puutusid kokku kõige olulisemate eesti keele hääldamise reeglitega.

• Vokaalid

  Eesti keel on vokaalirikas . Kõik üheksa vokaali esinevad nii kirjapildis kui hääldamisel lühikesena ja pikana.

  ÜHENDAV SILD * MEELETULT KIIRED

• Vokaaliühendid ehk diftongid

  Ühes silbis võib kõrvuti olla kaks erinevat vokaali, vahel isegi kolm. Diftongi teine komponent kõlab veidi pikemalt.

  HEA * PÄIKE * TÄIESTI * KÕIKSUS * PIMEDAID PAIKASID

• Konsonandid /k, p, t/

  Konsonandid /k, p, t/ hääldatame neutraalselt. Topeltkonsonandid /kk,pp,tt/ hääldatame pikema kestusega.

VÄIKENE * OMETI TÕTTAB

Tähelepanu! Kui kirjutame tähed g, b, d, siis hääldame

/k, p, t/, kuid lühemalt.

VÄGA * IGA * PIMEDUS * TOBEDAM

• Konsonant /l/

  Konsonant /l/ kõlab neutraalselt, mitte tumedalt ega pehmelt.

ILUS ALGUS * TILLUKE * PÄIKESEKILLUKE

• Konsonant /h/

  Konsonandi /h/ hääldame kergelt, hingame selle välja.

  TOHUTULT * KUHU

• Konsonandiühendid

  Sageli on sõnades mitu erinevat konsonanti järjest.

JÄTK * KÕIKJAL * ÜHENDAV SILD

• Palatalisatsioon

  Konsonandid /l, n, s, t/ hääldame mõnes sõnas pehmelt, aga seda pole kirjapildis näha.

TRULLI LULLA

• Sõnarõhk

  Rõhk on üldiselt sõna alguses Kui sõna alguses on lühike vokaal, siis hääldame selle rõhuliselt ja lühidalt.

  NOBE * IGATI ILUS * TERAKE * PIMEDUS * TUMEDA * OMETI

• Liitsõnade rõhk
  Eesti keeles on palju liitsõnu (kokku kirjutatud sõnu), kuid hääldamisel kõlavad need nagu eraldi sõnad. Pearõhk on liitsõna esimesel sõnaosal ja kaasrõhk on teisel sõnaosal.

  PÄIKESEKILLUKE * PÄIKESEKIIRED

• Välted ehk hääldamise kestus

  Eesti keeles on kolme erineva häälduskestusega sõnu, erineva häälduspikkuse kohta ütleme I, II ja III välde.

  ILUS (I) ALGUS (II) * KÕIKSUSE (III) SEES (III)

• Kirjapilt ja välted

  Üsna sageli on sõnade kirjapilt sarnane, aga häälduspikkus (välde) erinev.

  Mis häälduspikkusega sõna on, selgub kontekstist.

  KIIRED (III) KIIRED (II)

• Intonatsioon ehk kõnemeloodia

  Üldiselt on helikõrgus kõnelemisel üsna stabiilne.

  IGATI ILUS SAI ALGUS.

  Intonatsioon muutub näiteks emotsioonide väljendamisel.

  TOHUTULT NOBE ON VALGUS.

Kuula Trulli lullat veelkord ja loe kaasa. Seejärel loe lullat iseseisvalt

1. Harjutame eesti keele vokaalide hääldamist.

Vokaali ehk täishääliku hääldame lühikeselt, kui see on kirjutatud ühe tähega,

või pikalt, kui vokaal on kirjutatud kahe tähega.

Mõned vokaalid tuleb hääldada ümardatud ehk torutatud huultega

(with protruded lips): /u, ü, o, ö/.

1. Kõrged eesvokaalid / i/ ja /ü/

Hääldamisel on keeleselg kõrgel suuõõne eesosas.

Häälda /i/, toruta huuli (protrude your lips) ja saad hääldada /ü/.

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

pisike piiririik * viska viis! * hiilgav minevik * negatiivne iive

lühike müür * üürike tüli * ülihea üürikas * süütame küünlad

liiga külm * üleliia kiire * ühistranspordi piirkiirus * üksteist (11)

üheksa tuhat viissada üheksakümmend viis (9595)

Nii tihe liiklus!

Küll küllale liiga ei tee.

Üliõpilaskülas on 95 595 üürilist.

Müüriääre kohvik on iidse lossimüüri ligidal.

/ü/ on häälik, mida on vaja rohkem harjutada. Ilmar Trull kirjutas selleks spetsiaalse lulla. Lullas on sõnad ”süüa” ja ”müüa”, mis tegelikult hääldatakse /süija” ja /müija/. Seda tasub meeles pidada.

Kuula luuletust, seejärel loe koos minuga ja lõpuks loe iseseisvalt.

Püüdlik püüton

Ei tea, kas tõsi see või müüt on –

ühe linna loomaaias

elab väike püüdlik püüton,

kes on püüde peale maias.

Püüton väga tahab süüa.

Läheb poodi: „Kuule, müüja,

kas sul püüsid on ka müüa?

Tahaksin sult püüsid osta.“

Mille peale müüja kostab:

„Ei saa sulle püüsid müüa.

Püüsid meie poes ei müüda.

Kui sa tahad püüsid süüa,

püüa ise püüsid püüda!“

2. Keskkõrged eesvokaalid /e/ ja /ö/

Hääldamisel on keeleselg keskmisel kõrgusel eespool suuõnes.

Häälda /e/, seejärel toruta huuli (protrude your lips) ja saad hääldada /ö/

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

eratee * veekeetja * meeldiv esinemine * levinud eelarvamused

röster * kördi nööp * pööriöö * Röövel Ööbik

lööktrell * tööleping * teehöövel ja teeröövel * ööbikukeel

Kes ees, see mees.

Enne sööklat pööra mööblimajja.

Tee tööd edasi, teetööd ei sega sind.

Peipsiveere pöörane täiskuuöösööming on veebruaris.

Pika /e/ hääldamist aitab harjutada Trulli lulla.

Kuula luuletust, seejärel loe koos minuga ja lõpuks loe iseseisvalt.

Eesti keel

Teeme juttu eesti keelest.

Meile meeldib eesti keel.

Eesti keel on eesti meeles.

Eesti meel on eesti keeles.

Keel on meeles.

Meel on keeles.

3. Madal eesvokaal /ä/

Hääldamisel on keeleselg madalal suuõõne eesosas.

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

ämbritäis * läbipääs * ääretult väärtuslik * Äripäeva investeerimismäng

Ära mine ära!

Äkki läheks jääle?

Ma ei räägi kellelegi.

Käisime Lääne-Eestis mere ääres.

4. Kõrge tagavokaal /u/

Hääldamisel on keeleselg kõrgel suuõõne tagaosas.

Toruta huuli (protrude your lips).

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

tutvumiskuulutus * ruumipuudus * juuratudeng * tuuluta tuba

Muuli juures on suurepärane supluskoht.

Jätkusuutlik kultuur on kuum teema.

Kuulutuse peale ärge suurt summat kulutage.

Turundusuuringud kujundavad muutusi tulevikus.

Unustasin, et unistada tuleb suurelt.

5. Keskkõrge tagavokaal /o/

Hääldamisel on keeleselg keskmisel kõrgusel suuõõne tagaosas.

Toruta huuli (protrude your lips).

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

olgu! * hommikupoolikul * ootamatu olukord * koomiline ooper

Sel hooajal on moes pooltoonid.

Kes soovib, see proovib.

Lemmikloomapood müüs koeratoitu poole soodsamalt.

Looduskool ja loovuskool ootavad noori kolmandal oktoobril (03.10).

6. Mittemadal tagavokaal /õ/

Hääldamisel on keeleselg madalal suuõõne tagaosas. Kui hääldad /o/, lõpetad huulte torutamise ja paned huuled tavalisse positsiooni, saad hääldada /õ/

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

lõhe * võõras * põlevkiviõli * lõõgastuspakett

Õige hõlma ei hakka keegi.

Põhjalik ja lõplik valik.

Õigusalase koostöö võrgustik.

Õõvastav õhtune õudusfilm.

Õpilaste ja õpetajate õppekogunemine Tõstamaal.

7. Madal tagavokaal /a/

Hääldamisel on keeleselg hästi madalal suuõõne tagaosas.

Kahekordselt kirjutatud tähed on vaja pikalt hääldada.

Kuula ja häälda:

arveldusarve * alaealised * taasavastamine * taandareng * aastaaruanne

Rahvas algab raamatust.

Avatuse asemel salastatus.

Aastatega on tase tasandunud.

Kaasav haridus vastab lapse vajadustele.

Aafrika kaslased on ohtlikud kaaslased.

Korda lühikeste ja pikkade vokaalide hääldamist Trulli lullade abil.

Toruta tugevalt huuli, kui hääldad /u, ü, o, ö/.

Kuula luuletust, seejärel loe koos minuga ja lõpuks loe iseseisvalt.

Ilus ilm

Küll on lahe, et on jahe.

Küll on hea, et pole kuum.

Tere, lumi, tere, rahe.

Tere, jahe ilmaruum.

Küll on kena, et on külm.

Igavesti ilus ilm.

Õhtueine

Me õhtul peale kuut ei söö,

see on viimne piir.

Tema sööb, kui tuleb öö.

Tema on nahkhiir.

Igal õhtul peale kuut

Tuleb talle külla pruut.

Siis nad õrnalt embavad

ja õhtust sööma lendavad.

Kahvlit nad ei kasuta

ja saavad süüa tasuta.

Harjutame diftongide hääldamist

Diftong on erinevate täishäälikute kombinatsioon ühes hääldussilbis. Eesti keeles on võimalik moodustada 36 diftongi. Diftongi teine komponent on veidi pikema häälduskestusega. Kõige sagedasem diftong on /ei/. Mõnikord on diftongis ka kolm täishäälikut.

Kuula ja häälda:

meisterlik * peaminister * tähtpäev * silmapaistev * oivaline * Nõo * õuesõpe

Tähelepanu!

Liitsõnade pearõhk on sõna alguses ja kaasrõhk teisel sõnaosal.

Aga alati tuleb diftongi teine komponent veidi pikemalt hääldada.

Kuula ja häälda:

peaminister (`pea`minister), tähtpäev (`täht`päev), silmapaistev (`silma`paistev), õuesõpe (`õues`õpe)

Tähelepanu!

Kui erinevad vokaalid on kõrvuti liitsõna piiril, siis selline vokaalikombinatsioon pole diftong ning sõnu hääldatakse liitsõnade reeglite järgi.

`maa`ilma`pilt

`ilma`ennustus

`tõsi`elu`sari

`nõu`ande`telefon

`hea`olu`ühiskond

Aitäh aitajatele!

Igaüks loeb.

Õudselt üksluine

Mis läinud, see läinud.

Abilinnapea peatus pealava ees.

Uisutajad leidsid uisutamiseks oivalise jää.

Käesolev tõsielusari tõestab, et teismelised teatrietendusi ei naudi.

Harjutame diftonge ja pikki vokaale Trulli lulla abil. Kuula luuletust, seejärel loe koos minuga ja lõpuks loe iseseisvalt.

Tõugu tõuks

Tuttav tõuk võttis nõuks,

et tema sõidukiks saab tõuks.

Tõuk nüüd tõukab mööda linna

sinna, kuhu vaja minna.

Hiljem kasvavad tal tiivad.

Siis need tiivad teda viivad

mööda maad ja mööda linna

sinna, kuhu vaja minna.