TÜ Narva kolledži avalik kiri pressile. Projekt "Vihm"- teine vaatenurk

Projekt "Vihm" - teine vaatenurk

Ükski meie linna ajaleht pole jäänud ükskõikseks Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone ehitusprojekti saatuse suhtes. Ent ehitust puudutava küsimuse kajastamisel võib täheldada tendentslikkust: üldsusele on esitatud ühe osapoole, projekti vastaste seisukohad. Kätte on jõudnud aeg välja öelda ka teise poole, projekti teostamise idee pooldajate vaatenurk.

Projekti vastu olijate põhiargumendiks on vanalinna säilitamine. Mõtleme korraks, mida tähendab vanalinn tänapäeval meie jaoks? See on Raekoja hoone ja viiekorruselised "hruštšovkad". Kahjuks mitte midagi muud. On aeg vaadata tõele näkku: barokset vanalinna pole enam olemas. Seega taastada pole midagi. On vaja säilitada seda, mis on imekombel säilinud: Raekoja hoone, Narva bastionide varemed ja Narva kindlus. Kõik ülejäänu tuleb ehitada uuesti. Kas linn on võimeline ümber asustama kõik "hruštšovkad" vanalinna territooriumil? Kuidas suhtuvad sellesse ajaloolises vanalinna rajoonis elavad tänased narvalased? Kas on võimalik uuesti üles ehitada vanalinn nii nagu me näeme seda sõjaeelsetel fotodel ning kui palju kulub selleks ressursse? Ning viimaks, missugune on vanade hoonete koopiate funktsionaalne tähendus?

Narva kolledži hoone projekt - see on Vana-Narva taastamise esimene samm. Uue hoone fassaad säilitab börsihoone ajalugu - korruste arv vastab vanale ehitisele, kasutatavad ehitusmaterjalid on maksimaalselt lähendatud endisaegsetele, säilitatud on vana hoone elemendid (müür, kaev). Sellest lähtuvalt oleme arvamusel, et võitnud projekt käib vana hoone ajalooga delikaatselt ümber. Mis puudutab funktsionaalsust, siis ajaloolaste sõnul pole Narva börsihoone kunagi täitnud oma otsest ülesannet: seda on kasutatud laoruumidena (Enn Küng 2006: 125). Projektil on ka terve rida teisi eeliseid. Tänu kolledži hoone eenduvale katusele avaneb suurepärane vaade Raekojale, balti baroki pärlile. Plaanide kohaselt hakkab katusekorrusel tegutsema raamatukogu, mis on avatud ka linnarahvale. Seega toome vanalinna nii ajaloo hõngu kui ka paneme selle südame tuksuma uues rütmis.

Narvalastel on õigus teada, et projekti katkedes kaotab linn 40 miljonit krooni ja seni ainsa reaalse võimaluse vanalinna arendamiseks. Tartu Ülikooli projekti kõrvale ei ole tänaseni tekkinud teisi konkreetseid plaane vanalinna elu elavdamiseks. Samuti on Tartu Ülikoolil tänu Euroopa Sotsiaalfondi toetusele ainsana olemas ka reaalsed rahasummad oma ideede elluviimiseks ja tegevusplaan konkreetsete tähtaegadega. Mäletatavasti mõned aastad tagasi juba kaevati Narva Raekoja platsil sõna otseses mõttes maa sisse maksumaksjate raha. Siis anti samuti linna elanikele lubadusi taastada vanalinn. Vahendeid jätkus aga ainult Raekoja platsi vundamendi lahtikaevamiseks, mis jäi lagunema vihma ja lume kätte ning kaevati hiljem uuesti kinni.

Linnavõimud kahjuks ei aita kaasa ega takista, vaid pidurdavad vanalinna ja kolledži arengut oma otsuste muutlikkusega, mis on kahtlemata märk ebakindlusest. 7.01.2006. aasta "Narvskaja Gazetast" saame lugeda linna seisukohta, mida illustreerib ilmekalt karikatuur: «Siia "Vihma" ei tule!». Samas ajalehe 11.03.2006.a. artiklis «Kuhu minna "Vihmata" meie ilmaga» kirjutatakse, et "...Mihhail Stalnuhhin edastas koalitsiooniotsuse meediani. Koalitsioon võttis endale vastutuse ning otsustas mitte takistada Tartu Ülikooli Narva Kolledži uue hoone ehitamist projekti "Vihm" järgi Raekoja platsile. Koalitsiooni otsus on lõplik". Tänaseks on koalitsiooni arvamus järjekordselt muutunud vastupidiseks : "Peitke vihmavarjud, "Vihma" prognooside järgi ei tule" (ajaleht "Narva" 07.12.2006.a.).

Kolledži uue hoone puhul ei ole siiski küsimus pelgalt majas eneses, vaid ka selle sisus. Tõsiselt kerkib üles küsimus, kas klassikalisel kõrgharidusel on Narvas ja Ida-Virumaal tulevikku (vrdl. ajaleht "Narva" 07.12.2006.a.: "…linnavolikogu esimees kommenteeris, et inimesi huvitab rohkem börsihoone taastamine, kui Narva kolledži olemasolu"). Praegu kujunenud olukorda võib tõlgendada püüdlusena teha kõike, et Narva ei jääks võimalust saada kõrgemat akadeemilist ja rakenduslikku haridust, mis on kättesaadav ka vene keeles. Üldsusel on õigus teada, mida ta sel juhul kaotab.

- Vanalinn jääb ilma võimalusest saada juba 2008. aastal noorte hariduskeskuseks. Üliõpilased - tulevased õpetajad, noorsootöötajad, kohaliku omavalitsuse korralduse spetsialistid - võiksid väärikalt esindada Narva intelligentsi. Noorte potentsiaal võimaldab neil oma tuleviku siduda Narvaga, mitte otsida õnne teistes Eesti linnades või väljaspool Eestit.
- Kolledži kadumisega Narvast jäävad materiaalselt vähekindlustatud peredest noored ilma võimalusest saada kõrgharidust, sealjuures ka vene keeles (kolledžis on olemas õppekavad vene õppekeele baasil). Pole saladus, et Tartu Ülikooli Narva Kolledži avamine andis paljudele võimaluse omandada kõrgharidus kodu lähedal. Kolledži 800-st üliõpilasest on 92% idavirumaalased, poole nendest moodustavad narvalased. Sealjuures said paljud koolide ja lasteaedade haridustöötajad võimaluse õppida töö kõrvalt.
- Üldhariduskoolide ja koolieelsete lasteasutuste, muude haridus-, sotsiaal- ja noortega tegelevate asutuste pedagoogid ja töötajad jäävad ilma võimalusest osaleda Eesti kõige madalamate hindadega täienduskoolitustel. Nad on sunnitud sõitma kursustele teistesse Eesti linnadesse, kulutades selleks rohkem aega ja raha. Tänase seisuga osaleb kolledži täienduskoolituses keskmiselt 1500 inimest aastas.
- Linnal kaob võimalus kasutada pedagoogidele suunatud tasuta ümberõppeprojekte, millega toetatakse venekeelsete gümnaasiumide osalist üleminekut eestikeelsele aineõppele, tööd mitmekultuurilises keskkonnas, eesti ja inglise keele õpet.
- Lõhutakse väljakujunenud koostöövõrgustik Narva linna koolide ja kolledži vahel. Narva linna pedagoogidel on Eestis ainulaadne võimalus jagada kogemusi iga-aastastel pedagoogilistel konverentsidel ja avaldada artikleid Tartu Ülikooli teaduslikes toimetistes.
- Narva pedagoogid kaotavad võimaluse täiustada mentorluse süsteemi, töötada praktikantidega, valida välja ja värvata tööle andekaid noori spetsialiste.
- Narva jääb ilma kolledži loodud eesti keele ja kultuuri infokeskuse Eesti Kodu Narvas aktiivsest tegevusest, kus viiakse läbi kultuuriüritusi linnaelanikele (piisab kui nimetada "AHHAA" näitusi, raamatulaata, kohtumisi tuntud Eesti režissööride, lauljate, näitlejatega).

Vanalinna säilitamise "globaalsete" ideede taha on kadunud "väikesed" ja "vähemolulised" detailid nagu peaaegu tuhande üliõpilase ja nende perede saatused ja selle tulemusena meie linna intellektuaalse potentsiaali säilitamine ja arendamine.

Kolledži õppejõud on inimesed, kes seisavad kaugel poliitikast ning tegelevad vaikselt ja põhjalikult oma tööga, nad ei tõesta, vaidle, karju ega skandaalitse. Ent tänaseks on tekkinud reaalne oht linna teadusliku potentsiaali likvideerimiseks. Mis valiku teeb linn? Kas hakkab aktiivselt arutama ajakirjanduses ilmunud intrigeerivate pealkirjadega artikleid, mis kutsuvad likvideerima "hirmsat projekti" või võtab kuulda nende inimeste argumente, kes on toonud Narva klassikalise kõrghariduse ning arendavad seda edasi.

Praegune kolledži hoone on 42 aastat vana. See ei vasta elementaarsetele funktsionaalsetele nõuetele, mida esitatakse kaasaegsetele õppeasutustele. Lõputu renoveerimine kujuneb mõttetuks raharaiskamiseks aidates kaasa vaid "põletavate" küsimuste lahendamisele, kuid ei paku lahendusi pikemas perspektiivis. Uut hoonet vajab kolledž eelkõige iseenda edasiseks arenguks. Selles on ette nähtud kaasaegsed auditooriumid, multifunktsionaalne konverentsisaal, uusima tehnikaga varustatud raamatukogu, arvutiklass, spordisaal jne. Kaasaegne õpikeskkond ja kvaliteetne materiaal-tehniline varustatus mitte ainult ei säilita võimalust akadeemilise ja rakendusliku kõrghariduse omandamiseks linnas ja regioonis, vaid teenivad ka kaasaegse teaduse, ühiskonna ja noorte huvisid.


Tartu Ülikooli Narva Kolledži kollektiiv
Tartu Ülikooli Narva Kolledži Üliõpilasnõukogu