Posterettekannete konkurss

Korraldab Aet Kiisla (aet.kiisla@ut.ee) Tartu Ülikooli Narva Kolledž kuulutab pedagoogilise konverentsi raames välja üleriigilise posterettekannete konkursi “Mitmekeelsus ja distantsõpe – kuidas need üksteist toetavad?” Mitmes keeles õppimine on juba ammu normaalne. Suuremalt või väiksemalt distantsilt õppimine samuti. Meie küsimus on, kuidas olemasolevaid võimalusi kõige mõistlikumalt kasutada? Milliseid asju on kõige mõistlikum õppida virtuaalselt, milliseid ühes ruumis koos viibides? Kuidas neid […]

1. Kas üle interneti saab õppida võõrkeelt?

Sessiooni juhib Anne Reinsoo 1. Anna Golubeva (SA Innove, keelekümbluse peaspetsialist).  “Lessons Learned from Language Teaching during  the Distance Education Period.” 2. Aime Jaagus (TÜ Narva kolledži assistent), Merju Lomp-Alev (TÜ Narva kolledži assistent) ja Anne Reinsoo (TÜ Narva kolledži assistent), Eesti keele kui võõrkeele õpetamine välisüliõpilastele. Kolme aasta kogemus. 3. Irina Rozanova (Tallinna Karjamaa Põhikooli inglise ja eesti keele õpetaja-metoodik, Skilled Communication OÜ asutaja ja võõrkeelte õpetaja-metoodik).  “Teadlik keelte […]

2. Kuidas tagada õpilaste iseseisev hakkamasaamine?

Õpetaja õpetab, õpilane õpib, aga karistatakse vanemaid Diskussioonpaneel, kus kolm erinevat huvigruppi arutavad distantsõppe korralduse üle: õpetaja, mitteformaalse õppe spetsialist, lapsevanem. Käsitletakse probleeme, mida kogevad lapsevanemad, õpilased ja õpetajad ise seoses distantsõppega. Probleemi fookus on õpilase iseseisvuse tagamine. Arutelus otsitakse lahendusi, kuidas õpetaja, lapsevanem jt saaks distantsõppe juures tulla õpilase toetamisega paremini toime, aga nii, et ka ise selle töö […]

3. Virtuaalne kool

Sessiooni juhatab Marek Sammul 1. Julia Kropatševa (Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli õppejuht) ja Svetlana Vladimirova (Kohtla-Järve Slaavi Põhikooli direktor). “Õpetajate toetamine distantsõppega toimetulekuks” 2. Anastassia Voronina (HITSA, tootejuht-analüütik). “Teistmoodi kevad 2020. Другая весна 2020” 3. Birgy Lorenz (TalTechi küberkriminalistika ja küberjulgeoleku keskuse teadur ja Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht). “Distantsõpe tabas mõnda haridusasutust nagu koroonaviirus”

4. HEV õpilaste toetamine distantsõppel

Sessiooni juhivad Nelly Randver ja Marek Sammul  1. Kaie Kender (Rakvere Reaalgümnaasium, koordinaator ja logopeed) ja Silja Miks (Rakvere Reaalgümnaasium, õpiraskustega õpilaste klassiõpetaja). “Distantsõppe praktiline kogemus – õpiraskustega õpilaste õpetamine läbi erinevate digikeskkondade” 2. Astra Schults (TÜ psühholoogia instituut, koolipsühholoogia lektor). “Erilise õppimise toetamine” 3. Hanna-Liisa Lond (Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kunsti- ja meedia õpetaja ning klassijuhataja). “Üleminek tavaõppelt distantsõppele eritoe klassis: võidud ja väljakutsed”

5. Inimeseks õppimine

Millised sotsiaalsed oskused omandatakse distantsõppel? Sessiooni juhib Maria  Žuravljova Kool ei ole ainult aineteadmiste omandamise koht. Kool on ka koht, kus omandatakse sotsiaalsed oskused, õpitakse enesekehtestamist, kaaslastega lävimist ja palju sellist, mis kooliprogrammis ei kajastu. Distantsõppe ja koduõppe korral on lapsed klassikaaslastega otse suhtlemisest ära lõigatud. Aga tänapäeval on suur osa suhtlusest niigi kolinud portaalidesse ja sotsiaalseid norme ning „tavateadmisi“ […]

6. Kuidas toetada distantsõppel mitmekeelseid õpilasi?

Sessiooni juhatab Olga Burdakova 1. Jelizaveta Haustova,  Jelena Ustritskaja (Psühholoogilise rehabilitatsiooni keskus LullaBed).  “Возможности дистанционного обучения в поддержке  билингвальных детей из разных стран:  Из опыта работы над проектом, ориентированным на будущее, через истоки.” 2. Jelena Moisejeva (Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit Eestis, Liidu asutaja ja esinaine), Svetlana Panfiljonok (Vene Keele ja Kirjanduse Õpetajate Liit Eestis, Liidu asutaja ja Juhatuse liige).  “Docendo discimus / […]

7. E-õpe alushariduses, millal, kellele ja kuidas?

Sessiooni juhib Lehte Tuuling  Lasteaiaõpetajad oli eriolukorras veelgi erilisemas olukorras kui kooliõpetajad. Suurem osa lasteaedasid töötasid kogu karantiini perioodi. Mõnes lasteaias oli lapsi ühe valverühma jagu, mõnes jätkus igasse rühma kohalkäijaid. Mitte kunagi pole Eesti lasteaedes tegeletud nii palju õuesõppega – soovituste kohaselt võeti lapsi vastu õues ja saadeti koju õuest aga tegeleti ka päeva jooksul palju värskes õhus, et […]