Suhtluspõhine keeleõpe annab suhtlusjulguse ka väljaspool kolledžit

Tartu Ülikooli Narva kolledži üliõpilased osalesid sügissemestril keelesõbra programmis, kus eesti keelt õpiti mitteformaalse suhtluse kaudu. Õpipäevikute põhjal saab öelda, et programm on üliõpilaste jaoks väga väärtuslik ja tulemuslik ning nad on saanud juurde eesti keeles suhtlemise julgust.

Keelesõbra programm on nüüdseks kestnud juba ühe aasta ja kokku on kahe semestri peale osalenud 61 üliõpilast üle kogu Tartu Ülikooli. Programmi raames pannakse registreerimisel märgitud huvialade põhjal omavahel kokku mentorid ja keeleõppijad, kes omavahel 10 nädalat regulaarselt suhtlevad. Käesoleval kevadel algab uus keelesõbra programmi periood, kuhu on oodatud 20 keelesõbra paari.

Keelesõprade kohtumised toimusid väga erinevates vormides – kohtuti nii veebi vahendusel kui ka päriselus, et keeleõppe kogemus oleks veelgi sügavam. Üliõpilased tõid välja, et füüsilised kohtumised olid väga väärtuslikud ning toetasid keelepraktikat loomulikus keskkonnas. Kui veebis peamiselt arutati erinevate teemade üle, siis silmast silma kohtumistel kasutati erinevaid tegevusi, mis lõid pingevaba õhkkonna – ühine einestamine, ostlemine, näituste või kontsertide külastamine, kohtuti töökohal või kohvikus, külastati oma keelesõpra tema kodukohas, vaadati ühiselt filme, kuulati muusikat ning arutleti koos saadud kogemuse üle.

Teemadering, mida kohtumistel käsitleti, oli samuti väga lai – näiteks igapäevane suhtlemisoskus, õppimine ülikoolis, keeleeksamiks valmistumine, pere, lapsepõlv, hobid, lemmikloomad, toit, tervis, vaimne heaolu, suhted, töötamine, traditsioonid ja kultuur ning palju muudki.

Üliõpilased tõid oma õpipäevikutes välja, et keelesõbra programmis osalemine oli väga vajalik, sest Ida-Virumaal on keeruline leida keelekeskkonda, kus oma eesti keele oskust arendada. Regulaarsed kohtumised arendasid keeleõppijate keeleoskust ning kui alguses oldi kohtumistel ebakindlad, siis aja jooksul muutus eesti keeles suhtlemine sujuvamaks, loomulikumaks ning enesekindlamaks.

Oluliselt paranes ka üliõpilaste sõnavara – eriti igapäevases suhtluses ja argumenteerimisel. Toodi välja, et nüüd on julgust rohkem rääkida, esitada küsimusi ja väljendada oma arvamust ka keerukamatel teemadel. Tekkis ka oskus seletada mõnd parasjagu mitte meelde tulevat sõna teiste sõnadega, et end siiski oma vestluspartnerile selgeks teha.

Mentorid loovad turvalise vestluskeskkonna

Peamised takistused, mida üliõpilased keelesõbra programmi puhul välja tõid, olid seotud ebakindluse ja eesti keele vähese oskusega. Küll aga mainiti ära, et mentorid, kes on loonud toetava ja turvalise vestluskeskkonna, mis aitas neid takistusi ületada. Näiteks seletati keerulisemaid sõnu lahti, pakuti sünonüüme, selgitati slängi ning anti praktilisi nõuandeid, kuidas oma eesti keele oskust veelgi paremaks muuta.

Kõige suuremad muutused toimusid üliõpilastega, kes hakkasid eesti keelt kasutama ka väljaspool kolledžit ja suhtlust oma mentoriga – näiteks räägiti eesti keeles poes, ühistranspordis jt teenusepakkujate juures. See aitas juurde anda enesekindlust ning säilitada tekkinud keeleoskust ka igapäevaelus, mis on eriti oluline, kui väljaspool kolledžit ei ole eestikeelseid vestluspartnereid.

Üliõpilaste hinnangul on keelesõbra programm väga väärtuslik ja tulemuslik keeleõppe vorm. Regulaarne suhtlus päris inimestega, mitmekesised jututeemad ning praktilised tegevused aitasid üliõpilastel märgatavalt parandada nende suulist väljendusoskust, kuulamisoskust ning enesekindlust eesti keeles suhelda. Programmi struktuur loob tugeva ja motiveeriva keskkonna, kus keeleõppijad õpivad keelt loomulikult ning suure rõõmuga. Mitmed keeleõpetajatest mentorid osalesid programmis mõlemal perioodil, sest ka nemad ise said palju kasutegureid, mis aitavad neil tulevases töös paremini toime tulla.

Loe keelesõbra programmi kohta rohkem siit.