Narva kolledžis avati Krimmi-teemaline näitus "QIRIM İÇÜN / FOR CRIMEA"

10. juunil avati Tartu Ülikooli Narva kolledžis näitus "QIRIM İÇÜN / FOR CRIMEA", mis käsitleb Krimmi tragöödiate ajalugu ning toob esile paralleele Nõukogude totalitaarrežiimi kuritegude ja Venemaa kaasaegse koloniaalpoliitika vahel.

Näitus keskendub Krimmi tatari kunstnike loomingule, kes kujutavad värvi, kompositsiooni ja sümbolite kaudu küüditamiskogemuse valu ning igatsust kodumaale naasta. Esindatud on näiteks Anton Logovi graafilised tööd, mis jälgivad Krimmi tatarlaste ajaloolist teekonda alates Krimmi khaaniriigi hiilgeaegadest kuni küüditamise ja tänapäevani. Olulise osa näitusest moodustavad Khatidzhe Kurtasanova lapsepõlvemälestustel põhinev kunstiraamat "Paradiisi liblikad" ning installatsioon "Küüditamine", mis sümboliseerib kaotust, vaikust ja mälu. Kaasaegsed fotod Krimmi tatari sõjaväelastest Ukraina kaitsel seovad eri põlvkondade vastupanuvõitluse ühtseks ahelaks.

Näituse avamisel osalesid teiste seas Narva linnapea Katri Raik, Tartu Ülikooli Narva kolledži direktor Indrek Reimand ning Ukraina presidendi esinduse Krimmi Autonoomses Vabariigis teabeosakonna juhataja Jevhen Bondarenko, kes tänas Narvat ja kolledžit näituse võõrustamise eest. Tema sõnul on väga tähenduslik, et pärast näitust Riigikogus jõudis see just Narva — linna, kus kujuneb uus põlvkond ja kus „algab Euroopa“.

Näituse korraldas Ukraina presidendi esindus Krimmi Autonoomses Vabariigis ja Krimmi Platvormi büroo koostöös Ukraina saatkonnaga Eestis, meediaplatvormi Crimea Daily, Eesti Ukraina Kongressi, Narva Ukraina kogukonna, Tartu Ülikooli Narva kolledži, riigiettevõttega Crimean House, TRO Media ja Krimmi tatari restorani Musafiriga.

Näitusel on oluline roll Eesti ja Ukraina ühiste väärtuste esiletoomisel — ajalooline mälu, vastupanu okupatsioonile ja usk vaba tuleviku võimalikkusesse. Eesti kogemus on Ukrainale oluliseks toeks tema vabadusvõitluses.

Näitust saab külastada 1. augustini Narva kolledži keldrisaalis.