Erasmus+ õppereis tõi Narva Eesti ja Ungari noorsootöö tudengid

Foto on dekoratiivne
Autor: Maria Anderson

21.–25. aprillini käisid Ungari Eötvös Loránd University (ELTE) kogukonna korralduse üliõpilased Erasmus+ akrediteeringu raames õppereisil Eestis. Koos Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö tudengitega täideti õppereis sisuka ja inspireeriva programmiga.

Õppereisi esimesel päeval tutvuti Eesti ja Ungari noorsootööga. Osalejad tõid esile, et kuigi kahe riigi vahel leidub palju sarnasusi, on märgata ka põhimõttelisi erinevusi, mis tulenevad riigikorrast. Aruteludes keskenduti noorsootöö väärtustele, millest olulisematena tõsteti esile vajaduspõhisus, sõnavabadus, kaasamine, stabiilsus, võrdväärne partnerlus, tähenduslik suhe täiskasvanuga ning kohanemisvõimelisus.

Noorsootöötaja rolli kirjeldati mitmekülgsena ja seda nähti Hunt Kriimsilmana, kes on noorele kättesaadav, usaldusväärne ja toetav, oskab kuulata ning pakkuda vajalikke tööriistu. Samuti rõhutati refleksiooni olulisust, mis aitab muuta mitteformaalse õppimise teadlikuks ja tähenduslikuks kogemuseks.

Õppereisi järgnevad päevadel külastati erinevaid noorsootöö organisatsioone. Osalejad külastasid Vitatiimi keskust, Narva-Jõesuu ja Toila noortekeskusi, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendust (ANK) ning IZUMit. Lisaks tutvuti ka Tallinna Ülikooli noorsootöö korralduse magistriõppekavaga, mis andis teadmise edasiõppimise võimalustest noorsootöö ja sellega seotud valdkondades Eestis.

Üliõpilaste tagasisidest jäi kõlama, et vaatamata erinevustele noorsootöö süsteemides on nii Eestis kui Ungaris tugev tahe noorsootöö arendamiseks. Samuti toodi esile, et mitmed organisatsioonid tegutsevad piiratud või projektipõhise rahastusega, kuid suudavad sellest hoolimata pakkuda noortele väärtuslikke võimalusi tänu töötajate pühendumusele ja kirele.

Osalejad rõhutasid, et õppereis pakkus palju uusi teadmisi ja ideid, mida oma töös rakendada. Eriti märgiti Ungari kogemuse põhjal psühholoogia suuremat rolli noorsootöös.

Õppereisi kirjeldati kui intensiivset teadmiste ja kogemuste vahetust, mis aitas paremini mõista nii erinevaid praktikaid kui ka noorsootöö ühist väärtusruumi. Samuti kinnitas kogemus, et noorsootöö keskmes on inimesed, nende väärtused, pühendumus ja soov luua noortele tähenduslikke arenguvõimalusi.