Eestis kohtab ikka veel paiguti suhtumist, et noori on vaja „kujundada“ ja „arendada“, et neist saaksid millalgi tulevikus täisväärtuslikud kodanikud. Selline suhtumine loob noortest pildi kui mittetäisväärtuslikest inimestest.
Samas on ka mõistetud, et sellise suhtumise korral jäetakse kõrvale noorte võimekus olla iseenda elus ja ühiskonnas laiemalt looja, arendaja ning muutuste elluviija rollis, ja sellega seoses on hakatud rääkima „noortekeskse lähenemise“ vajalikkusest.
Nii otsustas Tartu Ülikooli Narva kolledži teadusrühm süstematiseerida noortekeskse lähenemise kontseptsiooni, mille eesmärk oli täita mõiste „noortekeskne lähenemine“ teaduspõhise sisuga, mis võimaldaks selle käsitusviisi olemust ja tähendust Eestis terviklikult mõtestada.
Teadusrühm tõi välja viis olulist noortekeskse lähenemise komponenti ja neid selgitavat võtmeelementi.
Loe lähemalt Õpetajate Lehest.